DELFI VIDEO | Evely Kaasiku: tehke esimene samm ja orienteerumisest võib saada teie suur kirg!
Särav kaunis Evely Kaasiku on tuntud tipporienteerujana, orienteerumiskuu puhul oli ta nõus osalema eksperimendis ja oma teadmisi jagama liikumiskultuuri edendajale, Lubja küla külavanemale Raimo Tannile, kes on orienteerumises algaja. Raimo läks esimest korda Vanalinna linnaorienteerumise päevakule. Ta on küll aktiivne liikumisharrastaja, kuid orienteerumisega ta polnud seni tegelnud.
Selle video ning fotoreportaaži läbi saavad loodetavasti teisedki algajad julgustust mugavustsoonist välja tulla, kaardi võtta ja orienteerumisega tutvust teha. Peale esimesi õnnestumisi ja läbimurret kaardilugemis oskuses võib orienteerumisest saada elustiili lahutamatu osa ning suur kirg.
Evely Kaasikul on silmapaistev sportlaskarjäär, mille tipphetkedeks peab ta ise 2017. aastal maailmameistrivõistlustel saavutatud 16. kohta. Kusjuures MM toimus kaks aastat tagasi siinsamas kodumaal ja just seetõttu on kodupubliku ees saavutatud tulemus eriti eredalt meeles. (Samas nendib ta, et selle tulemuse pealt on veel arenguruumi suurte sammude tegemiseks veel palju.) Tal on ka mitmeid tunnustusi : 2011 Tallinna aktiivne sporditegelane; 2013, 2014, 2015 Järvamaa parim naissportlane; 2014, 2015, 2017 Eesti parim naine orienteerumisjooksus.
Raimo Tann soe sõbralik liikumiskultuuri edendaja ja visionäär, kes viib lennukalt oma suured ideed ning liikumisalased unistused täide. Liikumine teeb meele rõõmsaks ja keha terveks, kinnitab Raimo. Käesoleval perioodil on ta aktiivne kepikõnni ja trepijooksu harrastaja, ta on Lubja küla vanem, kes tunneb oma külas väga paljusid inimesi ja talle meeldib nendega suhelda. Talle on kõige tähtsamad asjad oma pere ja lähedased.
Esmalt koolitas Evely Kaasiku põhjalikult Raimo Tanni välja ja siis mindi koos rajale, kus vajadusel sai Raimo Evely käest nõu küsida.
Palun jaga muljeid Tallinna vanalinnas toimunud linnaorienteerumise eksperimendilt, kus õpetasid Raimo Tanni orienteeruma.Milline õpilane Raimo oli?
Raimo oli väga eeskujulik õpilane. Oli rõõm näha siirast huvi asja vastu ja vastata huvitavatele küsimustele. Ja nii nagu üks orienteerumispäevak käib heade inimestega, siis oli vahva, et sai ka palju nalja.
Mis on orienteerumise olulised põhitõed?
1. Kaart on ees alati põhja-lõunasuunaliselt ja seda aitab nii ette keerata kompass – inimesel on nina alati liikumissuunas (saab ka selg või külg ees liikuda, aga see on pikas perspektiivis veidi keeruline ja aeglane), seega kaarti õigesti ees hoides tead alati, kas on tarvis minna otse edasi või keerata paremale või vasakule.
2. Rada algab stardikolmnurgas ja lõppeb finišis, punke tuleb läbida alati kaardile märgitud järjekorras (kui kaardile ei ole märgitud teisiti).
3. Punktist punkti jõudmiseks peab olema plaan ehk etapivalik, ise ei tule ükski punkt sinule vastu – nagu elus eesmärkide täitmisel!
Mis on algaja abc, mille võiks endale enne rajale minemist selgeks teha?
Kompass näitab tõtt ainult siis, kui seda hoida horisontaalselt maaga.
Värvid kaardil: hall – ehitis, helebeež – kattega tee, must – linnas sageli müürid ja aiad, metsas ka katteta teed, roheline – taimestik (mida tumedam, seda tihedam), kollane – niidetud ala (linnas muruplatsid, metsas lagendikud/põllud), valge – hea joostavusega mets.
Samas neid värve saab ka rajal õppida, sest kui oled kunagi kasvõi turismikaarti käes hoidnud, siis paljusid värve ja sümboleid on võimalik lihtsalt ümbritseva maailmaga kokku viia. Ei ole tarvis enne kaardi kättevõtmist listi pähe õppida. Tuleb kaart kätte võtta ja küll siis asjad kokku lähevad ise. Ja kui ei lähe, on palju inimesi ümber, kellelt nõu küsida.
Päevakutel on võimalik ise valida omale sobiva raskusastmega rada. Samuti on kohapeal olemas inimesed, kes saavad anda nõu ja õpetada.
Mis oli rajal eksperimendi käigus üllatavat?
Raimo viis ülikiiresti kokku kaardi ja maastiku. Mitte kordagi ei eksinud. Fakt, et Tallinna vanalinn on tuttav, võis abistada, kuid et ta teadis nii täpselt, milline maja või tee kaardil on millisel maastikul, oli üllatav. Supertöö! See näitab, et linnas orienteerumine on ka kõige alustavamale inimesele kiirelt õpitav. Loodan, et talle meeldis ja et ta tuleb uuesti.
Mida julgustavat ütled neile, kes pelgavad orienteerumise puhul kaardi lugemist?
Turismikaarti oled käes hoidnud? Siis oled juba orienteerunud. Päevakutel ja võistlustel on võimalik teha sama tegevust.Llihtsalt on tegu natukene professionaalsemalt organiseeritud üritusega.
Kuidas orienteerumisega algust teha?
Kas tunned, et tahaks töömõtteid peast? Võiks värskes õhus liikumist nautida? Siis tule orienteerumispäevakule. Räägi kohapeal päris ausalt korraldajatele, kas oled esimest korda ja kuulaksid ka veidi nõu või ütle vaid, kui keerulist rada soovid ning mine rajale.
PS! Haara sõbrad või kolleegid samuti kaasa. Päevakudel käib iganädalaselt tuhandeid inimesi üle Eesti. Sellepärast ei ole vaja karta, et ei ole seltskonda ümber või et keegi näeb, kui oled eksinud. Kõik inimesed jooksevad ja kõnnivad nii üksi kui lapsevankrite või kolleegidega risti-rästi igal pool. Kogu aeg on võimalik nõu küsida.
Kuidas läksid Sul Eesti 18-19 mail toimunud Eesti meistrivõistlused orienteerumises?
Individuaaldistantsil suutsin kaardi ühes punktis 180 kraadi valesti ette võtta ning seetõttu väljusin ka punktist 180 valesse suunda ja tegin lõpuks suure orienteerumisvea. Uskumatu! Ei ole midagi sellist aastaid teinud! Aga kõigil juhtub. Õnneks õnnestus siiski tihedas konkurentsis hõbe noppida.
Pühapäeval toimusid Eesti MV teates. Teates on 3-liikmelised tiimid, kus iga liige jookseb korda- mööda oma rada – nagu teatepulgaga tiimijooksud, kõik jooksevad üksteise järel. Meil õnnestus orienteerumisklubi JOKA naiste trioga võtta magus hõbemedal. See oli meie tiimile sel päeval parim võimalik. Võidutiimis on kõik kolm naist koondislased, nii et nende vastu oleks meie tiimil ainult ühe koondislasega väga keeruline olnud. Oleme väga õnnelikud.
Võistlused toimusid kusjuures samal maastikul kui 2017. aasta MMi lühirada, kus saavutasin 16. koha. Tuleb tõdeda, et vaatamata ühele suurele veale tegin Eesti MVl parema jooksu kui MMil. Samas olin siis 16. kohal ning seekord Eesti MVl hõbedal. Konkurents on meil kõva ja ainult tugevnev!
Balti MV õnnestus Sul laupäeval individuaaldistantsil kuldne medal võita ja ka pühapäeval teates saite kullad, palun jaga muljeid?
Tavaraja kulda ihkasin, kuid et see nii "lihtsalt" tuli, oli suur üllatus. Jäin nädala keskel haigeks ning võistlushommikulgi oli veel enesetunne pisut väsinud ja haigussümptomid ei olnud veel kadunud. Pärast pikka mõtisklemist otsustasin, et stardin ja jooksen nii kaua, kuni tunnen, et jätkub sel päeval jõudu. Alustasin rahulikult ning keskendusin täielikult korrektse orienteerumissoorituse tegemisele. Orienteerumine sujus ning unustasin täielikult pool-haige enesetunde. Ja enne kui jõudsin väsida, tuli finišijoon ette. Ning lõpetades selgus, et võitsin hõbeda võitnud koondisekaaslast 2,5 minutiga ning lõpuks pronksmedalisti 7 minutiga. Uskumatu, et kiirus oli sellegipoolest super, kuigi endale tundus, et ma ei pingutanud maksimumi. See kuld on ühtlasi ka minu esimene medal Balti meistrivõistlustelt. Erinevatel põhjustel ei ole õnnestunud Balti MV-l individuaalselt veel medalile jõuda.
Teates võidetud kuld tuli minu jaoks oluliselt raskemalt. Võistkonnakaaslased Laura Joonas ja Marianne Haug tegid kahes esimeses vahetuses ideaalse töö ning mul õnnestus rajale pääseda liidrina. Eesti teine tiim oli kohe kannul, kuid nende järel leedulased olid ligi 2,5 minuti kaugusel ning teatevõistlusel on see meeletu vahe. Tundsin enne starti, et täna on raske enesetunne, nii vaimselt kui füüsiliselt. Raja algus sujus mul hästi, kuid seejärel läksid asjad väga käest - ma ei eksinud totaalselt, aga liikusin väga ebakindlalt ning ma ei suutnud isegi suunda hoida. Leedulane jõudis mulle järgi, kuid õnneks lõpus oli mul veidi õnne ning suutsin ikkagi liidripositsioonil lõpetada ja kuld jäi meile. Missioon sai täidetud, kuid see oli tõesti raske päev. Eelmise päeva tund ja veerand joostud tavarada oli mind võtnud juba üsna tühjaks ning teatevõistlus tühjendas mu poolhaige organismi täielikult.
Raimo Tanni vastused:
Käisid täna Vanalinna orienteerumisesmaspäevakul esimest korda Evely Kaasikuga orienteerumas, millised on muljed?
Oli väga kasulikult veedetud aeg, mis sai sisustatud orienteerumisõppega. Tänu Eesti tipp- orienteerujale Evely Kaasikule sain väga häid teadmisi ja omandasin kiiresti parema kaardilugemisoskuse. Alustades vaatasin kaarti kui väga keerulist asja, kuid tänu Evely õpetustele hakkasin kaardist ja tingmärkidest kiirelt aru saama. Tänane õpe füüsilist koormust suurt ei andnud, küll aga väga hea teoreetilise baasi ning mõnusa enesetunde. Kuna olen liikumisteemadele ja liikumisele väga avatud ning otsin uusi väljakutseid, siis kindlasti proovin orienteerumist veel ning teen heameelega endale teema veel selgemaks. Evely oli väga positiivse energiaga õpetaja. Kuna ma tunnen hästi Tallinna, siis proovisin alguses veidi etteruttavalt tänavaid meenutada, selle asemel et põhjalikult kaarti lugeda. Evely märkas seda kohe ja ütles, et kõik tuleb kaardi pealt välja lugeda ja mitte mõistatada, kaardi pealt tuleb välja vaadata õige suund ja kompass õigesti peale panna! Seega ma edasi ei oletanud ja lugesin süvenenult kaarti ja vaatasin täpselt järele, kuidas kaardi järgi minna ja nii hakkas kohe avanema uus põnev maailm. Nii ei jooksnud ma huupi, sukeldusin kaardi lugemisse ja unustasin linnatänavad täiesti ära ja liikusin 100% ainult kaardi järgi. See, mis alguses tundus raske ja keeruline, oli lõpus juba kerge ja loogiline, nii et lühikese aja jooksul toimus kiire areng. Mulle meeldis see, et eesmärk ei olnud rada kiiresti läbida, vaid orienteerumine endale selgeks teha.
Mis oli kõige lihtsam ja mis kõige raskem?
Alguses oli raske, kuidas kaart ja kompass kokku lähevad ja kus on põhi, kuid see sai selgeks väga ruttu. Hea oli aru saada ka sellest, kus on kontrollpunkt- legendis on ilusti sümbolitega fikseeritud, kas on punkt on seespool aeda või väljaspool aeda, kas punkti ümber on puud. Orienteerumine õpetab tähelepanelikkust, märkamist, ümbruse ja detailide märkamist.
Kas plaanid veel rajale minna?
Tunnen, et neid kogemusi peaks veel juurde saama. Tahaks ka looduses orienteerumist proovida. Kuna Evely ka innustas ja kiitis mind, siis kindlasti lisab see enesekindlust ja hoogu juurde! Ja plaanin ka oma naise kaasa kutsuda, kellele ma olen elus kõige eest väga tänulik, sest ta toetab mind 100% ja mul on pereelus väga vedanud!
Milliseid liikumisevorme ise harrastad ja kui palju?
Alustasin kepikõnniga ca 2 aastat tagasi peale südame rütmihäireid. Tekkis mõte, et kas mittemidagi -tegemise ja tablettide neelamisel on alternatiiv ja alustasin kepikõnniga, sellele järgnes ujumine. Siis tuli suusatamine ning siis lisandus veel jõusaal. Olen proovinud ka pilatest ja erinevaid rühmatreeninguid, nii otsin endale sobivaid liikumisvorme, mis mulle sobivad. nädalas tuleb mul praegu keskmiselt 10 tundi liikumise peale.
Milliseid arenguid märkad? Mis on muutunud?
Ära on kadunud öised jalgade krambid ja küünarnukkide lukkujäämine. Ujumisel läksid eelmisel hooajal jalad krampi, tänavu on alguses 2-3 korda oli jalgade kramp, kuid edaspidi on jalgadest kramp kadunud. Meenutades esimesi kepikõnni trenne ja trepitõuse, siis alguses tegin ma poole vähem kui teised ja pidin varem pooleli jätma, kuna ei jõudnud teha. Aga tänasel päeval teen need ringid teistega võrdselt lõpuni ja sageli olen mina see, kes soovib lõpus veel. Eelmises trennis oli moment, et jätame ühe trepi vahele, kuid mina soovisin teha ja siis tegime uuesti, kuna keegi ei tahtnud nõrgemaks jääda.
Mäletan seda, et kui ma tõsisemalt alustasin liikumisteed, siis lubasin, et ma ühelgi võistlusel ei osale, aga nüüd olen sellest tulemusest taganenud ja osalesin kepikõnni võistlustel, saavutades esimese koha (kuna kõik tugevad vastased oli koju jäänud). See andis indu kaaluda osalemist ka Viimsi trepijooksuvõistlusel. Minu liikumisharrastusele andis positiivse impulsi Viimsi Sport eesotsas Siiri Visnapuuga.
Nüüd lähen ludinal hommikul ärgates kodus trepist alla, kuid varem näitas juba keha üles märke vananemisest: jalad olid kanged ja ma ei saanud trepist alla minna! Liikumine on justkui aja ringi pööranud ja olen muutnud nooremaks. Tänu liikumisele on valutavaid kehaosasid pidevalt vähemaks jäänud. Liikumine ja toit peavad olema käiskäes, väga palju rõhku tuleb pöörata kvaliteetsele ja õigele toitumisele! Minu põhimõte on, et söö kõike, aga normaalses koguses. Rõhuks viimasele Erik Orgu lausele, et tühja kõhu tunne peab tulema kõhust, mitte ajust.
Sinu üks unistusi oli Haabneeme klindi alumise osa ühendamine ülemise klindiga ja nii sai loodud Põhja Konna trepp, ava seda teemast?
Nimetus sai alguse sellest, et mäe all on Tauno Kangro poolt valmistatud Põhja Konna skulptuur, mis valmis tänu Põhja-Harju koostöökogu ühisprojektile. Selles skulptuuris on juba kasutatud Kreutzwaldi muinasjutte. Põhja Konna trepist on saanud tänaseks turismimagnet ja ka väga paljud treenerid ja sportlased kasutavad seda ka oma treeninguteks. Trepp ongi Sinu füüsilise vormi kohta: kui Sa suudad paraja tempoga ühe hooga alt üles välja minna, võid kindel olla, et Su keha on heas vormis Liikumine teeb meele rõõmsaks ja keha terveks! Paljud inimesed vallas on öelnud, et Raimo Tann on eeskujuks.
Sul on käsil ka põnev liikumiskultuuri edendamise projekt „Viimsi virgutus - ja puhkeala“, räägi palun sellest?
Kuna olen Viimsi valla tütarettevõttes Viimsi Haldus OÜ projektijuht rekreatsiooni aladel, siis minu ülesanne ongi luua uusi liikumisvõimalusi Viimsi vallas. Peagi peaks valmima Viimsi Disccolf, olemasolevatele Karulaugu terviseradadele lisandub veel rada, mis ühendab olemasolevad rajad suusanõlvaga. Ülemisel nõlval valmivad ka liikumisrajad, kuhu tekkib ka esmajärjekorras mänguväljak, mis on pühendatud Kreutzwaldi muinasjuttudele. Mängupesad saavad nimetused muinasjututegelaste järgi. Mänguväljakule lisandus sotsiaalameti ettepanek, kas ei oleks võimalik kuhugi teha eakate inimeste rekreatsiooniala, rääkides projekteerijaga tuli eakate rekreatsiooniala viia kokku laste mänguväljakuga, kuna kasutada on 4000 ruutmeetrit. Plaanis on eakatele mingitel nädalapäevadel ja kellaaegadel pakkuda tasuta teenust, kus spetsialist on kohal ja nõustab, mis liigutusi ja kuidas sooritada, et see tervisele hea oleks.
Sain edumeelselt Viimsi vallavanemalt Laine Randjärvelt „Viimsi virgutus - ja puhkeala“ projektile väga positiivse tagasiside.
Raimo õpetaja ja teejuht Evely Kaasiku on oma noorest east vaatamata orienteerumises vana kala. Evely andis endast parima, et Raimot rajal toetada ning selle video läbi pöördub ta kõigi eestimaalaste poole, kes on seni kartnud erinevatel põhjustel orienteeruma tulla ning julgustab kohale tulema, kinnitab, et edasi läheb kõik juba lihtsamalt!
