Kalle Laanet: valitsusel on plaan võimalike sõjapõgenike vastuvõtmiseks olemas

Täna kaitseministeeriumis toimunud pressikonverentsil andis Laanet mõista, et vahetut sõjalist ohtu Eestile ei ole.

Minister ütles Delfile, et rünnakud Ukraina suunal sunnivad Eestit tõstma hübriidohtudele reageerimise valmidust.

Mida tähendab Eesti, Läti ja Leedu otsus käivitada NATO artikkel 4?

See tähendab seda, et kui üks või mitu liikmesriiki tunnevad, et nende territoorium on ohustatud või kui poliitiline kord ja demokraatia on ohustatud, on neil võimalus pöörduda konsultatsioonide alustamiseks NATO poole. Need pole seejuures niisama konsultatsioonid, vaid seal küsitakse konkreetselt, kuidas võiks NATO kaitsta konsultatsioone alustanud riike.

Mis on Eesti valitsuse ja riigi tegevuses praegu kõige olulisem, pidades silmas meie julgeolekut?

Kõige olulisem on loomulikult liitlaste ühtsus ja väga selged sõnumid Venemaale. See ühtsus on siiamaani püsinud ja see on olnud Venemaa presidendile Vladimir Putinile kindlasti üllatav. See on meie tugevus number üks ja peamine eesmärk. Loomulikult ka see, et konsultatsioonide käigus viiakse ellu need soovid, mida tahaksime saada, ehk NATO idatiiva tugevdamine. Ameerika Ühendriigid on lubanud meile lisavõimekust, britid tulevad topelt lahinguüksusega Eestisse. Märtsi alguses saabuvad Taani üksused. Meil on juba olemas kokkulepped kaitsta Eesti julgeolekut paremini. Madridi tippkohtumisega (juunis – toim) tahaksime NATO idatiiba tervikuna tugevdada.

Milline on praegu hübriidrünnaku ohuhinnang Eestile?

Loomulikult kõik need hübriidrünnakud, mis on toimunud Ukraina ja teiste riikide suunal, tõstavad ka meie ohutaset. Selleks on meie ministeeriumid ja ametkonnad valmis, kuid tänasel hetkel ei ole meil sellist informatsiooni, et keegi võiks meid rünnata, olgu need kiired küberrünnakud või midagi muud.

Kui valmis on Eesti Ukrainast saabuvate inimeste vastuvõtmiseks ja millises mahus?

Valitsus on arutanud läbi plaanid puhuks, kui toimub tõesti migratsiooni kõrgendatud voog meie piiridele ehk kuidas oleme valmis vastu võtma ja millises mahus. Sotsiaalministeerium on kaardistanud, kuidas sõjapõgenikud paigutada. See plaan on olemas ja ma usun, et siseministeerium arutab praegusel hetkel, kuidas selles situatsioonis käituda.