EKRE riigikogu liige ja varem kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülemana teeninud Leo Kunnase hinnangul ei ole Ukraina riik, mida oleks kerge vallutada. Ta seob Ukraina julgeoleku Euroopa julgeolekuga. "Ka maailma liidrid on välja öelnud, et kui Ukraina peaks langema, siis on Baltikum järgmine," lausus poliitik.
Endine tegevväelane ütles, et kui tema oleks Vene sõjajõudude staabis ning president Vladimir Putin küsiks tema käest edasise kohta nõu, siis soovitaks ta mitte rünnata. Ta peaks loogilisemaks senise olukorraga sarnaneva Ukraina majanduse kurnamisoperatsioonide kordamist.
"Nüüd tuleb väga oluline hääletus," ütles Kunnas riigikogus enne eelnõu suurde saali minemist avalduse kohta, millega mõistetakse hukka Vene Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu. Ta tõi välja, et kõik 19 EKRE fraktsiooni liiget olid algatuse juures.
"Loomulikult tekib küsimus, et kes nüüd kohalolnutest ei hääleta, mis on motiiv. Siin on selge vali, kus on meelsus: Ukraina-meelsus võrdub praegu sisuliselt eestimeelsuse või läänemeelsusega," lausus Kunnas. "Poolt hääletamata jätmine tähendab, et inimene ei ole eesti- või Ukraina-meelne," lisas ta.
Lõpuks sai eelnõu 73 poolthäält. Valdav enamus neist, kes avalduse esitamisele alla ei kirjutanud, olid keskerakondlased. Lõpuks hääletas Keskerakonna fraktsiooni 25 liikmest 15 avalduse poolt. Mailis Reps jättis hääletamata, puudusid Dmitri Dmitrjev, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin. Nemad ei allkirjastanud ka avalduse esitamist.
Poolthääli oli vähem, kui esitajaid, sest eelnõu esitamisele saab kirjutada alla ka eemalt, ent hääletada saab ainult kohapeal. Mitmed riigikogu liikmed ei viibinud Tallinnas.
