VIDEO | Mari-Anne Härma: lähinädalatel ei jõua me olukorda, mis viiks koroonapassi kadumiseni

Terviseameti peadirektori kohusetäitja sõnul on koroonaolukorra hindamisel edaspidi õigem vaadata haiglapatsientide arvu, sest PCR-testi enam kõigile ei tehta ning nakatumise statistikas ei pruugi senises mahus juhtumeid kajastuda.

Kui sümptomaatiliste koroonahaigete haiglasse sattumise keskmine kümne päeva kohta langeb alla 25, kaob koroonatõend. Kui lähedal me sellele oleme?

Tõenäoliselt see lähinädalate jooksul ei juhtu.

Kes on need tõenäoliselt nakatunud, kes ei peaks perearstilt PCR-testi saatekirja küsima?

PCR-testi ei ole vaja teha siis, kui kodus tehtud antigeeni kiirtest näitab positiivset tulemust. Kui kodus on keegi juba nakatunud ja pereliikmel tekivad sümptomid, siis ei ole ka vaja PCR-testi teha. Arst saab juba epidemioloogise seose ja positiivse antigeeni kiirtesti põhjal langetada otsuse, et ta on tõenäoliselt samuti nakatunud ja saab kanda tervise infosüsteemi kinnitamata COVID-diagnoosi.

Suurem probleemkoht on siin see, et kinnitamata diagnoosi põhjal ei saa väljastada Euroopa Liidu COVID-sertifikaati. Selle saab ainult PCR-testi põhjal, mis tõendab läbipõdemist. Kui on teada, et seda sertifikaati on mistahes põhjusel vaja, jääb PCR-test kättesaadavaks kuni järgmiste suunisteni.

Kuidas mõjutab see koroonaviiruse seiret, kui kõik ei tee enam PCR-testi?

Kõik antigeeni kiirtesti positiivsed enam ei saa PCR-iga kinnitatud, mis tähendab, et läbipõdemise juhtumid ei jõua enam ametlikku statistikasse. Hetkel vaadatakse üle süsteeme ja tehakse vastavaid arendusi, et ka kinnitamata diagnoosid hakkaksid jõudma ühisesse koroonaviiruse statistikasse. Praegu peame arvestama, et langustrend, mida me näeme, on osaliselt mõjutatud sellest, et inimesed, kes on positiivsed, ei tule enam PCR-testi tegema.

Seetõttu ongi olulisem vaadata haiglapatsientide arvu – see annab meile kindlama vaate, kuhu suunas me liigume.