Viimastel nädalatel on ähvardatud kahte poliitikut. Kas midagi sellist on juhtunud riigikogu liikmetega ning millisel juhul peaks ähvarduse tegija karistuse saama?

Eelmisel nädalal saadeti sotsiaalmeedias tapmisähvardus Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele. Vaid mõned päevad enne seda ähvardati Tartu abilinnapead Monica Randa. Kevadel tehti tapmisähvardus rahandusminister Martin Helmele (EKRE).

"Mind on hullupööra palju sõimatud, ka läbi sotsiaalmeedia. Võib-olla on seal sees olnud ka ähvardusi, ma ei ole neid tähele pannud," lausus Siim Kallas vastuseks küsimusele, kas teda on kunagi ähvardatud.

Menetlust algatatakse tapmisega ähvardamise osas juhul kui selle elluviimist peetakse tõenäoliseks. Ent millisel juhul peaks ähvardaja reaalselt karistuse saama?

"Ma arvan, et see on julgeolekuteenistuste küsimus," sõnas staažika poliitik ning lisas, et sellel teemal on üle maailma väga palju arutatud.

Kallas selgitas, et ilmselt väga raske on ära tappa vaid Ameerika Ühendriikide ja Venemaa presidenti, sest ükski teine poliitik ei ole nii hästi kaitstud. Ihukaitsjate peamine töö on eemal hoida psüühiliselt häiritud inimesi, kes tahavad kuidagiviisi oma põlgust välja näidata, lisas ta, kuid nentis samas, et pole võimalik, et ihukaitsja alati kogu aeg kõrval on.

"Tõelist ohtu näha ja ära hoida - see on tõsine ja keeruline küsimus," tõdes Kallas.

"Ühel, teisel või kolmandal moel karistada peaks saama iga ähvardaja," arvas sotsiaaldemokraat Ivari Padar. Milline see karistus peaks olema, jääb politsei ning nende pikaajalise kogemuse otsustada, lisas ta.

Keskerakondlane Marika Tuus-Laul ütles Delfile, et eristada tuleks poliitiline ning reaalne ähvardus. Samuti lisas ta, et ka talle on ähvardusi tehtud, eriti sel ajal, kui ta veel tarbijakaitsesaateid tegi.

Allikas: Delfi TV