Samal ajal, kui Eesti kandidaat Euroopa komisjoni energiavoliniku kohale Kadri Simson europarlamendi ees oli, otsustas valitsus toetada Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks. Seejuures on suur küsimus Eestis põlevkivitööstusega jätkamine, mis kliimaneutraalsuse eesmärgiga ei haaku.

Kommenteerides põlevkivitööstusega jätkamist, mille üle otsustamise lükkas valitsus kevadesse, ütles Simson, et Eestil tuleb panustada energiatõhususse.

"Energiatõhusus tähendab seda, et me ei peaks igal aastal tarbima energiat rohkem kui eelmisel, vastupidi - me peaksime aastal 2030 tarbima 20 protsenti vähem, kui me tarbisime aastal 2005. Minu esimene ülesanne on liikuda 2030. aasta eesmärgi poole ja siin on Eesti edumeelsete seas," sõnas Simson.

Ta kinnitas, et Eesti nende riikide hulka ei kuulu, kellega tal tuleb energiavolinikuna kliimateemadel kõvasti läbi rääkida.

"Meie lubadus tõsta 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 42 protsendini on 10 protsenti rohkem kui Euroopa Liit üldiselt lubab. Meie lubadus vähendada kasvuhoonegaase 70 protsenti on isegi kõige kõvematest euroopa-ülestest lubadustest kangem," ütles Simson.

Ees võib seista uus kuulamine

Simson astus täna ametisse kinnitamise kuulamiseks Euroopa Parlamendi komiteede ette. Ta nentis pärast kuulamist, et energiaportfelliga on konsensust saavutada väga keeruline.

"Erinevatel poliitilistel rühmadel on erinevad ootused, lisaks on veel liikmesriikidel erinevad positsioonid, erinevad energiaportfellid ja sellest tulenevad väga kõvad nõudmised üle-euroopalise poliitika suhtes," ütles ta.

Kui europarlamendi komisjonid otsustavad Simsoni teisele kuulamisele kutsuda, siis ta seda halvaks märgiks ei pea. Energiaportfelli puhul on see tema sõnul tavapärane ning samuti kuulis ta täna toetavaid sõnu kõigist suurematest fraktsioonidest.

Allikas: Delfi TV