Ka praegu saavad Eestis ettevõtet osta ja asutada mitteresidentidest välismaalased, kes ei pea riigile oma biomeetrilisi isikuandmeid andma – e-residendiks saades tuleb seda teha, kõneles e-residentsuse algatajaid Taavi Kotka tänases saates. E-residentsus ei ole riske juurde tekitanud, märkis ta.

2013 asusite tööle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina, olles üks neist erasektorist tulnud staaridest Erkki Raasukese ja Aivo Adamsoni kõrval, keda tollasel ministril Juhan Partsil õnnestus ära rääkida. Millega ta teid riigisektorisse meelitas?

Ära rääkis mind Marika Priske (tollal majandusministeeriumi kantsler – VK). Erkki Raasukesel oli selles suur roll. Marika pani selle mõtte idanema, ma ütlesin alguses kindla ei, sest ega ükski ettevõtja ei lähe järsku niisama riigisektorisse tööle. Aga kuna mul kehtis tol hetkel konkurentsikeeld, siis oli mugav selle peale mõelda, ja Erkki ütles: sa pead ikka tulema.

Kui te hakkasite e-residentsust 2014 arendama, oli teie kõrval Ruth Annus, kes töötab praegu siseministeeriumis ja oli üks neid, kes soovis selle auditi salastamist Sulev Vedleri kirjutise kohaselt. Kuidas seda seletada?

Esiteks, ilma Ruth Annuseta e-residentsuse programmi ei oleks. Tema ja ta meeskonnata poleks see kunagi valmis saanud. See oli tema energia, mis sütitas mind ja Siim Sikkutit sellega tegelema. Selle programmi jaoks on Ruth palju tähtsam inimene kui mina või Siim.

Sulev Vedleri kirjutises on üks väike ebatäpsus: siseministeerium tahtis tõesti mõningad kohad auditis kinni katta – ja kattiski. See, mida siseministeerium palus salajaseks teha, see ka tehti.

(Riigikontrolli teatel ei vasta see väide ei tõele. "Ka auditiaruandes sai siseministeeriumile vastatud, et riigikontroll leiab, et puudub nii formaalne kui ka sisuline alus tunnistada auditiaruandes sisalduv teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (lk 48)," kirjutab kommunikatsioonijuht Priit Simson - VK)

See pole seni niimoodi teada. Kust teie info pärineb, siseministeeriumist?

Jaa, algne audit sisaldas konkreetseid skeeme, kuidas on võimalik e-residentsusega petta.

See on see aspekt, et ei soovitud avaldada õpikut kurjategijale?

Jah. Ja see võeti kõik välja. Ministeerium palus, ja riigikontroll ei olekski saanud sellest keelduda. Kui teabe valdaja ütleb, et ta soovib informatsiooni eemaldamist, siis tuleb seda teha.

Saadet saad kuulata siit.

Ruth Annus käitus siis salastamist soovides teie endise võitluskaaslasena või tuleks seda vaadata poliitilises kontekstis: praegune valitsus ja selle liige EKRE pole olnud kriitiline e-residentsuse suhtes, kuigi e-valimistesse suhtutakse umbusklikult?

Aga miks nad peaksid olema kriitilised? Kindlasti ei olnud seal midagi poliitilist. Ruth vaatab seda oma ministeeriumi vajadustest lähtudes. Minu jaoks ei olnud auditist midagi sellist, mida ma ei oleks varem teadnud. Ja mis puutub poliitikasse, siis, no kuulge: see on ju ideaalne mudel tänase võimuliidu jaoks. Meil on välismaalased, kes panustavad raha Eesti majandusse, aga....

...püsivad mujal.

... püsivad meie piiridest väljaspool. Enam paremat asja ei saa välja mõeldagi. See programm toob sisse reaalset raha ja teeb meie majandust suuremaks. Mul on hea meel, et see on senimaani olnud kõigile parteidele oluline projekt.

Riigikontrolliga olete seoses auditiga vastuollu sattunud ning olete kriitiline olnud ka meedia suhtes. Kas võiksite selgitada, milles teie kriitika seisneb ja kellele on täpsemalt suunatud?

Ei minul ega e-residentsuse meeskonnal ole probleemi auditiga, küll aga auditi kommunikatsiooniga – sellega, mismoodi auditit avalikkusele presenteeriti. Ajakirjanikele jagatud pressimaterjalides oli mitmeid ebatäpsusi ja vigu. See põhjustas valesti tõlgendamist. Küsimuste-vastuste vooru olid kokku pandud e-residentsuse meeskonna ja riigikontrolli andmed tulude kohta – ja et need erinevad neli korda. Üks väidab, et tulu on olnud 42 miljonit, teine, et kümme miljonit. Riigikontroll tegi andestamatu vea: segamini aeti käive ja kasum. (Riigikontroll teatas, et ei nõustu selle hinnanguga – VK). See põhjustas piinliku situatsiooni nii Postimehes, Ärilehes kui ka Geeniuses. ERR ja Äripäev seda sööta alla ei neelanud, oskasid arvutada ja sellest niimoodi ei kirjutanud.

Kui ma loen auditit, siis ei jää mulle muljet, et nad tulude asjus teile sellise etteheite teeksid.

Auditis seda ei olegi. Kaks suurt viga tehti auditi kommunikeerimisel. Üks oli see, et öeldi: vahe on neljakordne, ja see neelati meedias alla, kuigi üks oli käive ja teine kasum – ja pealegi pärit eri ajahetkedest: üks selle aasta lõpust ja teine selle aasta maist. Andestamatu viga.

Teise vea lõksu läksin ma ise ka. Jäeti mulje, et riigikontrollil õnnestus pliks-plaks Soome registritest kätte saada info kriminaalkorras karistatuse kohta. (Riigikontroll andis teada, et pole midagi säärast väitnud - VK). Selle põhjal tehti uudis, nagu ei oleks politsei täitnud oma hoolsuskohustust. Ma läksin ka õnge. Käisin ERRi saates ja ütlesin: ups, ma ei teadnudki, et Soome registritest on nii lihtne infot välja võtta. Panin käe südamele ja lubasin, et teeme kohe ära. Pärast helistati mulle siseministeeriumist ja öeldi: sind on petetud, soomlased ei anna seda infot välja. Meil on umbes 5450 soomlasest e-residenti. Riigikontroll saatis need andmed Soome ja sai vastu ühe numbri: 48. Ei saa kontrollida, kas Jussil on kriminaalkaristus või ei, seda infot Soome meile ei anna. Auditi kommunikeerimisel meediale suudeti aga jätta mulje, nagu ei kontrolliks me e-residentide tausta piisavalt.

Jällegi, minu meelest on riigikontrolli hoiak pigem küsiv. Ta küsib, kas me tunneme piisavalt hästi e-residentide tausta. Kas me oleme kindlad, et nende hulka satuvad õiguskuulekad kodanikud. Ka viitab riigikontroll, et puudub järjepidev ülevaade programmi kuludest ja tuludest. Mulle on natuke arusaamatu, kuidas see paistis teisiti teile või kellelegi teisele.

Kui ajakirjanikud loeksid auditit, siis jõuaksid nad samadele järeldustele nagu teie. Reaalsed pealkirjad ütlesid, et e-residentsust jagatakse kriminaalidele....

Tõsiasjaks jääb, et nende hulgas oligi kriminaale.

Jah, aga me peame aru saama, kuhumaani me saame kontrollida ja kuhumaani mitte.

Ja see ongi ju riigikontrolli küsimuseasetus. On erakordselt tähtis, et me e-residentide tausta teaksime. See kergendaks ka pankade tööd, kes peavad oma klienti tundma ning on muutunud e-residentide suhtes tõrjuvaks.

See ongi väga õige küsimus. Kõik, mida tausta kontrollimiseks ära teha saab, tulebki ära teha. Küsimus on, mida reaalselt saab teha ja kas riigikontrolliettepanekuid saab arvesse võtta. Aga võtame sammu tagasi. Eestis on kogu aeg tegutsenud välisettevõtjad: inimesed, kes elavad kusagi mujal, on teiste riikide residendid, tulevad siia ja ajavad meie juures äri. Jumal tänatud, et ajavad, muidu meil poleks välisinvesteeringuid. Kui sa tahad osta endale Eesti ettevõtte või selle siin asutada, ei pea sõrmejälgi andma. Ükski neist, kes Eesti kaudu raha pesid – mis on meie mainele katastroof – ei olnud e-resident, aga nad kõik olid välismaalased. E-residentsus ei toonud ühtegi riski juurde. Tänu e-residentsusele on meil rohkem välisettevõtjaid. Sellist pauku, nad korraldasid meile rahapesijad, sellest programmist tulla ei saa.

Kaspar Korjus, e-residentsuse programmi endine juht on mulle ka kinnitanud, et e-residente vaadatakse nii lähedalt, sinna juba rahapesijaid ei satu. Ometi näitab seesama audit, et e-residentide hulgas leidub kurjategijaid.

Programm on algusest peale disainitud eeldusel, et sajaprotsendilist kindlust ei suuda me tagada. E-residentsus on defineeritud hüvena ja hüvesid saab ära võtta. Me saaksime programmi kinni panna, kui tahaksime. Ent siin on üks suur aga. Meie riik ja finantssektor on tänaseks nii palju peksa saanud, et raha pesta nii, nagu seda tehti neli-viis aastat tagasi, e-resident praegu kindlasti raha pesta ei saaks. Ka praegu saavad Eestis ettevõtet osta ja asutada mitteresidentidest välismaalased – ja siis nad ei pea eestlastele oma biomeetrilisi isikuandmeid andma. E-residendiks saades tuleb seda teha. Kui sa oled rahvusvahelise mastaabiga kriminaal, siis tõenäoliselt on su sõrmejäljed Interpolis olemas. E-residentsuse sõel on tihe, aga väike viga jääb alati. Me ei suuda alguses kõiki kurjategijaid välja filtreerida, aga selle aja jooksul, kui nad on e-residendid, me jälgime neid ja ei lase neid sigadusi teha. Usume rohkem järel-, vähem eelkontrolli.

Majandusministeerumist lahkudes jäite e-residentsuse programmi nõukogu juhiks.

Nõuandva kogu juhiks.

Missugune on seal teie roll ning kas te ei leia, et siit võib kerkida huvide konflikti küsimus?

Kuna mul on mikroosalus ka ühes e-residentsusega seotud ettevõttes...

Xolo on selle nimi.

... siis võib tõesti leida, et mul on siin huvide konflikt.

Kuna Xolo teenib e-residentsuse pealt.

Jah, ta teenindab ka e-residente. Sellepärast olin hästi avalik seda investeeringut tehes – kui keegi näeb seda halva asjana, siis – jumala eest – võtku mind nõuandva kogu esimehe kohalt maha või ma lahkun üldse programmi juures. Nõuandev kogu koosneb eri ministeeriumite asekantsleritest, maksuameti juhist, ettevõtjatest – nende hulgas on ka e-residentsusega seotud mikroettevõtete investoreid. See organisatsioon mõmiseb, et selles või teises suunast võiks minna. Ta ei kontrolli ega määra mingit raha.

Aga ometi tundis teie vastu huvi kaitsepolitsei. Miks?

Nad tegid päringu riigikontrollile ja küsimusega, kas see häirib neid. Riigikontrolli see ei häirinud.

Teiega kaitsepolitsei ei suhelnud?

Mina lugesin seda Sulev Vedleri artiklist.

Teid pole kohvile kutsutud?

Ei, mitte kunagi. Olgu üks asi veel öeldud. Kui ma olin asekantsler, siis oli mul riigisaladuse luba. Selle loa saamise kadalippu läbi käies peab arvestama sellega, et vähemalt viis aastat hiljem oled veel ikka kapo huviorbiidis. See fakt, et kapo mu tegevust jälgib, on mulle kogu aeg teada olnud. Sellepärast oli mulle oluline olla selles investeeringus läbipaistev.

Vaatame teie teist ettevõtet, mis on seotud Mukesh Ambaniga, kes...

... on ka e-resident...

Ühtlasti üks maailma rikkamaid inimesi ja India rikkaim.

Aasia kõige rikkam.

Kui Urve Palo käis ministrina talle e-residentsuse tunnistust Mumbaisse kätte viimas, siis olite teie tal veel asekantslerina kaasas.

Ei olnud. Mina olin sel ajal juba Jios tööl.

Kui nii, siis peab olema eksinud ajaleht, mille infole ma tuginen. 2018 asutasite Ambaniga ühise ettevõtte. Siingi võib tekkida huvide konflikti küsimus. Mida te õieti koos teete?

Ilma e-residentsuseta ei oleks Ambani Eestisse ettevõtet teinud. Ettevõte on suhteliselt tilluke, umbes pool miljonit eurot on käive. Jio roll on tõlkida Ambani jaoks infoühiskonna muutusi. Nt mis juhtub, kui kõik inimesed hakkavad kasutama digiallkirja. Indias on juba kümme aastat olemas ID-kaart, on isikukood, aga ei ole digiallkiri pole lendu läinud.

Mida te ikkagi konkreetselt tema heaks teete?

Me töötame talle välja teadmust, mismoodi ühiskond muutub, ja juhendame tema meeskondi, kuidas arendada konkreetseid tooteid.

Selle saate eel pidasite kõnesid Indiaga, viimati Ambaniga?

Ei, ma suhtlesin ta meeskonnaga.

Olete viidanud, et Ambani on halastamatu inimene.

Ta on väga südamlik inimene. Aga tal on selline kuulsus Indias. Oma äri üles ehitades sööd ikka nõrgemaid välja, teed julgeid, enesekindlaid investeeringuid, mis viivad tihti konkurente pankrotti.

Kui tihti te temaga suhtlete?

Umbes korra kvartalis.

Pigem online või silmast silma?

Tavaliselt saadab üks meist meili, et peaks kokku saama, ja siis tõmmatakse kõne püsti. Tema taga on väga tugev meeskond. Olen alati imestanud, kuidas ta suudab kõigile e-kirjadele vastata.

E-residentsuse eesmärgid on muutunud. Paljudel on meeles teie lubatud kümme miljonit e-residenti, aga nüüd loetakse rohkem raha, siin loodud töökohti ja ettevõtteid. Kui kerge või raske on olnud teile eesmärkide teisenemine?

Esimene eesmärk oli viis tuhat, see oli kirjutatud infoühiskonna arengukavasse 2013.

Kümme miljonit on kõigi ajudes.

Ongi. Kuna see viis tuhat ei jõudnud mitte kellegi ajudesse, siis tuli välja mõelda midagi kõlavamat ja kavalamat, ja sealt tuli kümme miljonit.

Te ei mõelnud seda juba siis tõsiselt?

Mina olen selle eesmärgi üle uhke. Kui meil oleks piisavalt jõudu ja ambitsiooni riigina seda toodet edasi arendada, siis poleks see midagi kättesaamatut. Praegu oleme mugavustroonis, oleme hakanud tulu välja võtma, aga toode ei ole ju valmis. Seda saab palju paremaks teha. Me hakkame teiste riikidega üha rohkem konkureerima selle pärast, kes on seotud meie majandusega. Et ma elan ühes riigis ja olen seotud selle majandusruumiga, on ikkagi eelmine sajand.

Estcoini idee tõmmati kiiresti maa peale tagasi meenutusega, et kui astusime Euroopa Liitu, siis leppisime kokku, et meie valuuta on euro. Kuidas teie estcoini suhtusite?

See oli huvitav käik kommunikatsiooni mõttes, aga natuke liiga julge. Saime programmile rahvusvahelist tähelepanu. Ega e-residentsuse programm ei peagi olema kuulus eestlaste seas, tähtis on....

... et Barroso (endine Euroopa Komisjoni president kuni – VK) seda kommenteeriks?

Jah. Et seda märgataks väljaspool, klient on ju seal. Seda eesmärki estcoin täitis. Estcoini idee tuli liiga vara. Tänases lõhkilaenamise ja rahatrükkimise Euroopa Liidus ei imestaks ma, kui selle teema juurde tagasi pöördutaks.

Küsimus seisneb selles, kas me riigina selliste teemadega tegeleme või mitte. Ka kõige väiksemate filtritega e-residendid on siia toonud täiendavat käivet rohkem kui miljardi eest. See on meie majandust mõjutanud, näidanud, et teistmoodi saab teha.

Kui saaksite otsast peale alustada, teeksite kõik samamoodi?

Kindlasti teeksin ma kommunikatsiooni teistmoodi, paremini. E-residentsus on riiklik start-up ja nõudmised on selle kohased: ei tohi olla ühtegi probleemset klienti, jne. Midagi sellist me tavaliselt start-up’ilt ei nõua. Kogu see programm on entusiastide töö. Me ei saa teha samasugust optsiooniprogrammi nagu Transferwise, samasuguseid palku jne, see on tublide ametnike ühine pingutus.

Hiljaegu käis debatt selle üle, kas haridus- ja noorteameti juhiks saava Ulla Ilissoni palk peaks olema 6900 eurot. Teie olite mäletatavasti omal ajal kõige kõrgemini tasustatud riigiametnik, saite 5800 eurot kuus ja ei teadnud oma palka. Mis tunnetega olete seda debatti jälginud?

Me peame aru saama, mida konkreetne persoon vastu annab. Ulla Ilissonile ei saa me praegu veel hinanguid anda. Aga kui me tahame talenti erasektorist riiki saada, siis tuleb talle maksta. Küsimus on investeeringus.

Viimsi Uudised süüdistavad teid, et valimislubadused on teil siiamaani täitmata ja üldse ajate seal Märt Vooglaiu asja. Milleks teil seda kohalikku poliitikat vaja on?

Minu jaoks on kogukond tähtis. Arvan, et Viimsi toimib praegu palju paremini kui kolm-neli aastat tagasi. Selleks, et kinnisvarahaid ei saaks tegutseda, ongi vaja panustada. Kogukonna areng on olnud väga hea.

Allikas: www.DELFI.ee