Asutav Kogu tuli kokku 23. aprillil 1919 ning oli esimene Eesti rahva poolt otsevalimistel valitud rahvaesindus. Esimest korda tuldi kokku küll Estonia kontserdisaalis, kuid üsna pea koliti oma tegevus Toompea lossi valgesse saali, mis on tänini riigikogu kõige esinduslikum ruum, kus tihti peetakse vastuvõtte või antakse intervjuusid.

Asutav Kogu läks laiali 1920. aasta lõpus, kui kokku tuli I riigikogu koosseis. Esimesed riigikogulased jätkasid kooskäimist valges saalis, kuniks valmis sai Toompea lossi sisehoovis, eraldi parlamendihoone otstarbeks ehitatud ekspressionistlik riigikoguhoone 1922. aasta sügisel. Sinine nurgeliste kaunistus

Riigikogu saalis on ülemnõukogu ja esimeste koosseisude vältel istunud kuni 285 saadikut, mistõttu on tänases parlamendisaalis ruumi lahedalt. Seitsmes koosseisus istunud Nutt rääkis, et tema koht on alati olnud paremapoolses küljes, fraktsioonitutest aknaalustest kaugemal.

Aastate vältel on Nuti sõnul püütud loominguliselt koosolekuid segada. Näiteks on palju vempe visanud kuningriiklased, kes parlamendis aastatel 1992.-1995. tegutsesid. Muude asjade hulgas tahtsid kuningriiklased, et kui riigikogu kodukorra seadus nägi ette, et töönädala eel peetakse (kristlik) avapalvus, peaks sellise riituse pidama ka Taara usulistele. Kuna nende tahtmine ei sündinud, viisid kuningriiklased läbi omamoodi etenduse, mille käigus löödi trumme ning süüdati lõke saali uste ees.

Kuningriiklaste nimele kirjutas Nutt veel teisegi lustliku loo, mida meenutada. Nimelt oli parlamendifraktsioonil kehv läbikäimine riigikogu 7. koosseisu juhiga, Ülo Nugisega. Kalle Kulboki juhtimisel toodi riigikogu esimehe laule nugise topis. Ajalehed vahedavad, et Nugis oli endast nii välja viidud, et lubas Kulbokile "kõigi nähes naha peale anda".

Lähemast ajaloost meenutas Nutt seda, kui riigikogus oli Juku-Kalle Raid, kes ühele järjekordsetest ööistungitest võttis kaasa sõbrad, kes riigikogu rõdudel õlut jõid ning kõva häälega otsuseid kommenteerisid, segades nii saadikute tööd. Nutki nentis, et öösistungid pole riigikogulaste meelisvorm aja veetmiseks, tihti käiakse nende ajal jalgu sirutamas suitsunurgas või kohvikus. Riigikogu kohvik muide, on avatud sama kaua, kui istungid kestavad.

Riigikogul on ka saadikute ja töötajate jaoks mõeldud söökla, kus saab süüa nii harilikku praekartulit ja kastet või soovi korral kõht täis süüa taimetoitlastele mõeldud roogadest. Nutt muigas, et vaatamata linna peal laialt levinud legendidele, pole riigikogu kohvik sugugi nii odav, kui arvatud või sootuks tasuta.

Lisaks kabinetidele, komisjoniruumidele ja fraktsioonitubadele on riigikogus lõputul hulgal tööruume kõikidele ametnikele, kes parlamenditöö õlitatuna jooksmas hoiavad. Teenistujaid on rahvakogus umbes kaks korda nii palju kui on saadikuid endid. Toompea lossi siniste vaipadega kaetud koridorides võtab orienteeriumine aega ning kõik "urud", kuhu need ametnikud tööle varjunud on, pole sugugi lihtsasti leitavad. Nutt naljatles, et ta pole kindlasti neist kõikidesse jõudnudki.

Juhul, kui Urmas Reinsalust saab välisminister, saab Mart Nutt alustada oma kaheksandas koosseisus. See teeb temast kõige staažikama saadiku - kõige vanem saadik tänases koosseisus on Enn Eesmaa. Nuti pikaajalisest ametivalikust annavad tunnust teda kõikjal tervitavad ametnikud, turvatöötajad ja kõik saadikud: "Noh, Mart, mis sa siis täna siin teed?" uuriti Nutilt igal sammul.

Riigikogu võrdpildina silme ette kerkiv roosa hoone on tegelikult palju vanem kui 100 aastat. Selle kubermanguvalitsuse konvendihoone vanus ulatub 18. sajandi lõppu ning kuigi korduvalt parandatud-korrastatud hoone, on selle esifassaadile jäävat vapikilpi korduvalt vahetatud. Eesti vapp, sirp ja vasar...Kõige vanem osa parlamendikompleksist on läänetiiba jääv linnamüür, millel seisab uhkelt Pikk Hermann. 13. sajandist pärit kivimüür ning selle osa parlamendihoonest teeb seega Eesti riigikogust ühe maailma vanima parlamendihoone. Vanim parlament on aga hoopis Islandi Alþing, mis tuli esimest korda kokku juba aastal 930. Maailmas on eestlastest veel vanem parlamendihoone vaid hollandlastel, mis ehitatu 13. sajandil.

Nutt rääkis, et hoolimata auväärsest ajaloost, on tegelikult riigikogul vaja kapitaalremonti. "Soome eduskunta remonditi ära, koos käidi kuskil konverentsisaalides, meil on see keerulisem, sest pole kohtagi, kus vahepeal kokku saada," kurtis Nutt ning meenutas ka seda, et muinsuse korrastamine oleks kulukas ka riigi rahakotile.