"Märkasin, et teatud kitsendused tulevad töötamise aja suhtes ja üliüpilaste suhtes," ütles Kruuse. Nimelt on EKRE osa kokkuleppest see, et hooajatööliste riigis viibimist piiratakse senise üheksa kuu pealt kuue peale. Piiranguid tuleb ka välisüliõpilaste ja nende perede riiki saabumise osas.

Üldiselt on Kruusel aga hea meel, et valitsus tänase otsuseni jõudis, ehkki Kruuse sõnul oleks seda võinud teha neli kuud tagasi. Nõnda poleks tema sõnul tulnud ka põllumajandusel suve esimese poolega kahjusid vastu võtta.

Mis puudutab aga võõrtööjõule vastava ameti keskmise palga maksmise nõuet, mis valitsuse otsusel kehtestatakse, siis Kruuse sõnul võib see aiandussektorile probleeme valmistada.

Vaata lähemalt videost.

Riigikogu maaelukomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Ivari Padar näeb samuti, et valitsus võttis opositsiooni survel mõistuse pähe. Ta teatas, et hallitavad maasikad, risk et lehmad jäävad lüpsmata ja opositsiooni manitsused tekitasid lõpuks olukorra, kus valitsus on nõus põllumajanduses töötavate võõrtööliste probleemi arukalt arutama.

„Seni kehtiv piirang, et võõrtöölised tuleb välja saata 31. juulil oli ilmselgelt väga läbi kaalutlemata poliitiline kapriis,“ sõnas Padar.

„On selge et tööjõu vajadus põllumajanduses, sellega kaasnevad terviseriskid on jätkuvalt lahendusi vajav teema. Tänane valitsuse väga hilinenud otsus annab leevenduse, kuid mitte veel lõplikke lahendusi,“ ütles Padar.

Ta lisas, et olulise bioressursi ehk põllumajandusmaa otstarbekas kasutamine on meie rahva toitmise peamine küsimus. Heinaniitmise ja -purustamisega tegelemine ei anna meie inimeste sahvritesse midagi juurde. „Suur kogus Eesti piima toodetakse täna just võõrtööjõu abil. Piima toodame lisaks siseturu vajadusele samas mahus ka ekspordiks. Siin ei saa olla lahenduseks väärtusliku karja vähendamine tööliste puudumise tõttu,“ ütles Padar.