Saaremaal on koroonaviiruse puhang üks laiemaid Eestis. Saaremaal kehtestas eriolukora juht, peaminister Jüri Ratas seetõttu veel ulatuslikumad liikumispiirangud.

Sotsiaalminister Tanel Kiik selgitas Delfile, mis ettevalmistusi teeb Kuressaare haigla puhuks, kui on vaja tegeleda rohkemate COVID patsientidega, kui haiglasse mahub. Muuhulgas on minister palunud juba kaitseväe välihaigla valmis panna.

„Mis puutub Saaremaa ettevalmistustesse, siis seal on olnud pikalt kriisimeeskond koos, Vallavalitsuse, haigla, päästeameti ja teiste asutuste osalusega. Ollakse pidevas suhtluses terviseameti ja sotsiaalministeeriumiga,“ rääkis Kiik Delfile.

„Olles eile kohapeal koos terviseameti hädaolukorra staabi juhi Arkadi Popoviga pidasime täiendavat nõu Kuresaare haigla ja vallavalitsuse juhtidega, päästeametiga, et mis on need täiendavad võimalused hospidaliseeritute arvu tõstmiseks kohapeal juhul, kui ei ole võimalik neid enam mandrile viia. Seetõttu, et mandril võib ka hospidaliseeritute hulk olla paari nädala pärast kõrgem, kui see on täna. Üks võimalus on tõesti pakkuda seda ravi võimalust koolihoones, teine on spordihalli võimalus. Küsimus on eelkõige see, et tuleb tagada hapniku olemasolu ja see sinna korraldada,“ iseloomustas ta võimalusi haiglakohtade laiendamiseks.

Kiik teatas, et on juba pöördunud kaitseministri poole palumaks teha ettevalmistusi kaitseväe välihaigla Saaremaale lähetamiseks. „Meil on riigis hetkesisuga ka kaitseväel olemas teatud võimekus välihaigla näol. Andsin eile kaitseministrile palve teha esmane ettevalmistus…. Me ei ole veel taotlenud hetkel selle sinna viimist veel, aga kui see vajadus ilmneb, siis oleks riigil võimekus kiiresti sinna kohapeal toimetada võimalik. See on kõrgendatud intensiivravi võimekusega haigla, millest me räägime,“ rääkis Kiik.

„Samuti kohapeal on Kuressaare haigla alustanud majasiseseid ümberkorraldusi, on eraldanud COVID patisentidele suurusjärgus 30 palatit. Käib ka kaardistus haigla siseselt, kuidas erinevaid osakondi ringi tõstes tõsta seda võimekust. Haiglas kokku on 147 voodit, kuid ca kolmandik on hõivatud muude murede ja rõõmudega inimetega – näiteks sünnitajatega – ja loomulikult ei saa me neid läbisegi COVID patsientidega käsitleda. Tuleb tagada täielik eraldatus,“ seletas ta veel.

Kiik selgitas ka seda, kuidas on mõeldud hooldekodudes tulla Saaremaal toime kasvanud COVID-patsientide arvuga, kes ei vaja haiglaravi, kuid tuleb eraldada teistest.

„Lisaks sellele on siis küsimus hooldekodude COVID patsientides, kes haiglaravi ei vaja. Nende jaoks on siis mõistlik kasutada näiteks Kogula maja või ka Südamekodu, kes on juba tõstnud ringi patsiente selle järgi, et COVID-nakatunud jääksid ühte tiiba ja need, kel seda ei ole teise, rangelt eraldatud tiiba. Ja kas seda, et töötajaskond neid tiibades otseselt kokku ei puutuks,“ sõnas Kiik.