Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas terviseameti uut suunda, et eeskätt testitatakse riskirühma kuuluvaid inimesi, kelle sümptomid viitavad koroonale. Lähiajal avatakse koostöös erasektoriga aga ka täiendavad testimiskohad.

Kiige hinnangul on Eesti ülevaade koroona levikust arvuliselt ja maakondade kaupa hea. "Kui teeme teste selgelt prioritiseeritult selle järgi, kellel on nakkusoht ja kelle sümptomid viitavad tõenäoliselt rohkem koroonale, siis on ainult 14 protsenti neist osutunud nakatunuteks. See näitab, et isegi nende puhul, kelle puhul meditsiinisüsteem peab üsna tõenäoliseks, et neil on koroonaviirus, siis me räägime 14 protsendist, mitte enamast. See on ka põhjus, miks masstestimist pole mõtet teha," ütles Kiik.

Praeguse seisuga on Eestis tehtud 1625 koroonatesti. Kiik rääkis, et plaanis on koostöös erasektoriga laiendada testimisvõimekust ja lähiajal käivituvad täiendavad kohad, kus saavad ka mitte riskirühma kuuluvad inimesed testi teha. Kriteeriumiks on endiselt reaalsed sümptomid ja koroonaviiruse kahtlus.

"See kindlasti viib nakatumise üldarvu mõnevõrra kõrgemaks. Kuna testime rohkem inimesi, siis nakatunute protsent kindlasti langeb, sest hakkame neid testima mõnevõrra leebemate kriteeriumite alusel," selgitas sotsiaalminister.

Täpseid andmeid ei avaldata, et nõiajahti vältida

Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et kui paljud riigid avaldavad põhjalikke ja avalikke ülevaateid epideemia kulgemisest ja suundumustest, siis Eesti teadlased ega kodanikuaktivistid ei saa seda teha, sest terviseamet esitab nakatunute andmeid väga üldiselt. Terviseamet on seni avaldanud labori testitulemusi vaid selle kohta, millise maakonna laboris viirus tuvastati ning eile hakati andmeid täiendama ka haigestunute sissekirjutuse järgi. Siiski on Eesti Päevalehega rääkinud teadlaste sõnul veel puudu täpsemad andmed, mille baasil teha mudeleid ja prognoosida edasist olukorda.

Kiik ütles, et terviseandmete puhul lähtutakse eeskätt sellest, et oluline on inimese ravi ja toetamine ning tema ja lähikontaktsete informeerimine. Statistika kogumine on ministri sõnul samuti tähtis, aga see ei saa olla kunagi eelisjärjekorras.

"Terviseamet on väljastanud nakatunute infot maakonna täpsusega. Me ei saa siin minna avalikkusesse piltlikult öeldes kortermaja täpsusega - tegemist on terviseandmetega, isiku kaitsega," ütles Kiik. "Soovime vältida olukorda, et tekib nõiajaht, et keegi hakkab otsima taga, kes nüüd on haigestunud."

Sotsiaalminister rõhutas, et koroonaviirusesse haigestunud ei ole selles süüdi ja peab vältima nende sildistamist, et inimestel ei tekiks mõtet haigust meditsiinitöötajate eest varjata, sest nad kardavad teiste inimeste halvakspanu.

Kikk ütles, et on kokku leppinud Tartu ülikooli viroloogia professori Irja Lutsariga, et tema hakkab olema riigi koostööpartner koos viroloogide ja meditsiiniekspertide töörühmaga. Töörühm aitab koostada mudeleid ja annab valitsusele soovitusi, millised meetmed töötavad, mis on teiste riikide praktika ning millised on võimalikud prognoosid tulevikuks.

Allikas: Delfi TV