Nädala hakul leidis meedias kajastust, et terviseamet soovib Hiiumaale kehtestada täiendavad liikumispiirangud. Kiik viitab intervjuus, et ettepanek tugines sellele, et sealne haigla on väike, kuidas nende võimekus.

Viimati arutati Kiige sõnul mõtet eile ja praeguseks paistab, et lisameetmeid pole vaja. Ta toob välja, et praegugi on reisimine saarte vahel piiratud, pendelränne on lõppenud. Hiiumaal on koroonaviirus tuvastatud kaheksal juhul, üks inimene on haiguse tagajärjel surnud. Kiik märgib, et viimastel päevadel pole nakatunute osas lisa tulnud.

Murepiirkondadest on aina enam räägitud ka Ida-Virumaast, kuid ka seal ei pea Kiik vajalikuks täiendavaid meetmeid. Ta toob üleüldiselt välja, et meetmed ongi praegu üle Eesti piisavad - tähtis on piirangutest kinni pidada. "Näha on paremuse poole liikumist, aga oleks vaja veel enam pingutada," ütleb ta.

Riik on kasvatanud testimise võimekust, eritähelepanu all on näiteks hooldekodud. Kiik kiidab, et oleme Euroopas esirinnas, mis puudutab testimise hulka elanikkonnas - üle 20 000 testi miljoni elaniku kohta, positiivsed on circa viis protsenti.

Riigil on plaanis ka testimine juhuvalimi põhjal, nädalas tehtaks nii edaspidi umbes paar tuhat testi. Kui testivõimekus kasvab, ehk võiks lasta rohkem inimestel endil soovi avaldada testimiseks? "Juhuvalimi mõte on saada üleüldine pilt ühiskonnast. Erinevate turu-uuringute stiilis, palju kandjaid on," arutleb ta, et nii saab selgema pildi viirusekandjatest, kes ehk muidu testima ei satuks.

"Võiks igaüks testima minna? Meid on 1,3 miljonit, pole jõudlust, et testida. Pole isikukaitsevahendite, diagnostikumide ja inimressursi mahtu. Ei ole ka vajadust ega soovi," lisab Kiik, et osa inimesi ei tahakski, et neid testitaks, kuna vajadust pole. "Kui mure, pöörduge perearsti poole, kes vajadusel saatekirja määrab."