VIDEO | Siseministeerium paneb ebaseadusliku välistööjõu eest vastutama Eesti töövõtjad

Siseministeerium on välja töötanud uued regulatsioonid, mille järgi peavad välistööjõudu kasutavad ettevõtted vormistama välismaalase töötamise vastavalt seadusele.

"Seaduse muudatus paneb vastutuse välismaalase nõuetekohase Eestis töötamise eest tööandjale, kes sellest reaalselt kasu saab. Ettevõtjatel on õigus kasutada välismaist tööjõudu, kuid kasutades mõnda välismaalaste seaduses ettenähtud soodsamat välistööjõu võimalust, peab ta olema valmis tõendama seaduses ette nähtud tingimustele vastavust," ütles siseminister Mart Helme.

Ebaaus konkurents

Praegu on mitmed välismaist tööjõudu kasutavad ettevõtted loonud seadusega näilise vastavuse soodsamate tingimuste kasutamiseks, asutades selleks näiteks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ettevõtte.

Siseministri sõnul on sellistel välismaist tööjõudu kasutavatel ettevõtetel teiste firmade ees ebaaus konkurentsieelis. Muudatused peaksid Eestis soodustama ausat ettevõtlust ja samas aitama kaasa Eestis püsivalt elavate inimeste tööhõivele.

"See on ka tööjõuturul konkureerivate inimeste konkurentsivõime küsimus, kui mingisugustele tšukkidele makstakse naeruväärset palka Eesti mõistes, aga Eesti inimene tööle ei saa, sest tööandja võtab ukrainlase selle asemel, et eestlasele maksta keskmist palka ja riigile selle pealt makse. See on ka firmadevahelise ebaausa konkurentsiolukorra tekitamine," lisas Helme.

Lõpp skeemidele

Siseminister kinnitas, et välistööjõud on tööandjatele endiselt kättesaadav, kuid neile tuleb tagada keskmine palk ja nende pealt Eesti riigile makse maksta.

Kui välismaalase tegelik töötamine ei vasta talle antud Eestis töötamise õiguslikule alusele, on tööjõudu tegelikult kasutav ettevõte seaduseelnõu kohaselt kohustatud välismaalase Eestis töötamise õiguse ümber vormistama tegelikule õigele alusele.

Kui ettevõte kohustust ei täida, siis on politseil õigus teha talle ettekirjutus ja määrata sunniraha kuni 64 000 eurot. Muudatus võimaldab suunata ebaausaid ja skeemitavaid ettevõtteid senisest tõhusamalt õiguskuulekale käitumisele.

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 15. detsembrist 2019 ning menetlustähtaja pikendamist puudutavad siseministri määruse muudatused 1. septembrist 2019.