Politsei ja piirivalveameti (PPA) põhja prefekt Kristian Jaani rääkis eriolukorra silmatorkavast tendentsist – liiklust on vähem, aga õnnetusi ja vigastada saamisi nagu tavalistel aegadel.

Sel nädalal saabuvad esimesed väga soojad ilmas. Juba räägitakse ka maanteedel kiiruste tõstmisest. Delfi päris PPA põhja prefektilt Kristian Jaanilt, kas see ei või tekitada inimestes kiusatust kiirust ületada – teed on ju väidetavalt tühjamad ja nii näevad välja nagu suurepärased kiirendusrajad?

Jaani ütles, et koroonakriisi muude piirangute kõrval teeb politsei palju liiklusjärelvalvet. „Tõepoolest nii erinevad uuringud, kui meie enda analüüs näitab, et kui temperatuur tõuseb, siis ka liiklusõnnetused hakkavad kasvama. Me peame sellele tähelepanu pöörama,“ sõnas Jaani.

Ta tõi välja tähelepanuväärse trendi, et vaatamata tühjenenud teedele ja inimeste suuremale kodus püsimisele pole õnnetuste ja kannatada saanute arvud üldse vähenenud eriolukorra ajal.

„Liiklusega on ka eriolukorra ajal selles mõttes huvitav tendents olnud, et ega liiklusõnnetused ja nendes vigastatute arv pole kidagi vähenenud. Kuigi me näeme, et liiklemist ja liiklust on väljas vähem, siis trendi liiklusõnnetuste ja neid vigastatute arvu kukkumise suunas pole kuskil olnud,“ nentis prefekt.

„Üks põhjus ongi tõenäoliselt olnud see, et suur pikk tühi tee, üksi sõidan, vajutan rohkem gaasi ja õnnetus juhtub ja kohe on ka vigastatu taga. Kahjuks nii on,“ kirjeldas ta olukorda.

Samal ajal aga hoiab politsei silma peal, et muid eriolukorra nõuded täidetaks. Näiteks karantiini pandud inimeste koduspüsimisel. „Jätkuvalt teeme karantiinikontrolle. Kõigepealt näiteks helistame talle, et teha kindlaks kas ta on kodus või selles kohas, kuhu ta on ise ennast määranud. Neid kontrolle on kolme sorti inimeste suhtes – neile, kes on välismaalt tulnud ja kellele on määratud 14 päeva karantiini. Ja lisaks siis inimesed, kes on tõepoolest haiged ja nendega koos elavad pereliikmed. Kõikidele helistame ja veendume. Üldjuhul peetakse reeglitest kinni,“ sõnas Jaani.

„On üksikuid juhtumeid, kui me pole saanud inimest kätte, siis lähme teeme ka kodukülastuse. Oleme näiteks aru saanud, et telefon oli väljas. Ja on mõned üksikud juhtumid ka sellised, kus me pole tuvastanud, et inimene oma kodusel aadressil viibiks. Nendega tegeleme eraldi,“ lausus ta, kuid seletas eraldi, et trahve on tulnud teha ikkagi üpris vähe ja pigem on olnud teiste reeglite eiramine see põhjus.

„Sunniraha oli nädalavahetusel vähemalt kahele inimesele vaja teha. Aga need olid seotud sellega, et nad ei pidanud kinni 2+2 reeglist. Teiste rikkumiste eest me pole sunniraha teinud. Küll aga on tehtud kirjalikke ettekirjutusi, mis on selline esimene meede meie poolt ja selliseid on meie poolt tehtud üle Eesti päris palju.“

Mis puutub üldisesse pilti eriolukorra tähtsamate reeglite täitmisest, siis Jaani ütles, et ikka väga suur osa inimesi ja kauplusi püüavad anda endast parima. „Seis on hea. Saame sadades väljakutseid, et kuskil koguneb rohkem kui kaks inimest. Väga tihti selgub patrulli kohale jõudes näha, et reeglist peetakse kinni, aga see ei pruukinud nii olla kõne ajal. Kui räägime kaubanduskeskustest, siis näeme, et kõik pingutavad, et kaupluses poleks liiga palju inimesi korraga koos, et oleksid desovahendid olemas ja viited nende asukoha kohta. Inimesed on väga kursis reeglitega ja peavad enamasti neist kinni. On tõepoolest väga üksikud, kes vilistavad nende peale.“

Allikas: Delfi TV