Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, riigihalduse minister Jaak Aab ja kaitseminister Jüri Luik.

Mart Helme selgitas, et Eesti teeb kliimaküsimuses piisavalt ning et inimesi ei peaks hirmutama "katastroofistenaariumitega" mustast tulevikust. Probleem on aga siseministri hinnangul teiste riikidega, mida Eesti mõjutada ei saa.

Samuti tõrjus Helme väidet, et valitsuse liikmed ei ole nõus kolleegidega välismaalt koostööd tegema. "Ma ei saa aru, millel põhineb see jutt, et me pole nõus kellegagi koostööd tegema. Aga mitte pakazuhha koostööd, aga sisulist koostööd. Mart Järvik on juba Hiinas käinud ja sõlminud eellepinguid Eesti põllumajandussaaduste ekspordiks," ütles siseminister.

Maris Lauri ütleb, et riigieelarve kulude poolel on arvestus hektiline - keeruline on vaadata, kas kulud vastavad eelarvele. Riigikogu eelarvekomisjon on sellele ka tähelepanu juhtinud, kuid valitsus Lauri sõnul ettenähtud ajal pole vastust andnud. Reformierakonna saadik uurib võimalust, et kas järgmisel aastal võib avastatada, et eelarve on arvatust sügavamas miinuses.

"Kavatseme teha riigieelarve revisjoni. Vaatame, mis kulud on põhjendatud ja millised põhjendamatud," vastab Helme ja lisab, et erinevate eelarveridade tasakaalu ajamine oli keeruline.

Reformierakondlane Urmas Kruuse küsib, et miks pole põllumeestele antud Jüri Ratase esimeses valitsuses lubatud mahus üleminekutoetust?

Helme vastab, et tunneb maaelu muresid üsna hästi, kuid nüüd on teistsugune valitsus. "Leidsime siiski viis miljonit riigipoolseks toetuseks," ütleb ta, et esialgu polnud põllumeestele mingit raha ette nähtud. Valitsus otsib ta sõnul võimalust veel kümne miljoni leidmiseks, et esialgset lubadust täita.

Pensionisammas

Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar küsib, et mida teeme olukorras, kus tööealisi jääb vähemaks ja vanaduspensioni saavate arv väheneb. Ta spekuleerib, et tulevikus esimene sammas ei garanteeri pensionipõlve, peab hakkama saama umbes 300 euroga vanaduspõlves, kuna teist sammast inimesel enam pole. "Mida kümne aasta pärast teeme? Kuidas tulevikus hakkama saame?" küsib Saar.

Helme: "Lahendus on väga üheselt mõistetav - majanduskasv." Ta kritiseerib Saare küsimuseasetust: "Ma ei ole küll jurist, kuid olen vaadanud kohtufilme. Seal selline spekulatiivne küsimus läbi ei läheks."

Helme ütleb, et tööhõives pole asjad nii mustad - üle kolme tuhande inimese on veel tööturule kaasamata ning loodab, et Soomest tuleb inimesi Eestisse tööle.

"Selge on see, et Euroopa Liidus kliimaga võetud poliitiline kurss on tohutu katalüsaator uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Kindlasti muudab järgmise 10 aastal tööviljakuse pilti," ütleb Helme.

Saar täpsustab oma küsimust ning kritiseerib, et valitsus pole pensionireformi osas teinud mingit mõjuanalüüsi. Ta sõnul jääb tulevikus Eestis ligi 200 000 töökätt puudu, ka siis, kui Soomest tullakse tagasi ja need 3000 inimest koha peal saadakse tööle.

Helme vastab, et analüüs pensionireformi kohta on tulemas.

Kommunismikuritegude hukkamõistmine

Erik-Niiles Kross küsib, et miks Jaak Madison jättis Euroopa Parlamendis hääletamata, kui hääletati resolutsiooni üle, mis mõistis hukka kommunistlike ja fašistlike režiimide kuriteod ning et kas see on valitsuse seisukoht?

"On ju väga selge, miks nad ei hääletanud. Ma ei räägi Yana Toomist, ta pole minu erakonna liige. Küsimus on milles? Küsimus on, et mis organisatsioon on Euroopa Nõukogu, mis taastas täielikult venemaa volitused?" küsib Helme vastu.

Saalist kostab pahaseid hääli. Helmele hõigatakse, et juttu on Euroopa Parlamendist.

"Ah, Euroopa Parlamendis? Siis ma sain valesti aru. Ei oska öelda. Ma ei tea, mis kaalutlused neil seal olid, ju need olid enam-vähem sama," ütleb Helme. Saalis on endiselt rahutus. Helme saab pahaseks ja ütleb torinaga: "Lubage. Ärge tõstke häält. Ärge naerge seal. Kui te moodustate küsimusi, siis ärge tehke neid nii, et neist pole võimalik aru saada. Ärge pange vastajat olukorda, kus vastaja pole saanud adekvaatselt ette valmistuda."

Taavi Rõivas noomib, et peaministri ülesannetes ei tohi riigikogu saadikute küsimustele vastates olla ette valmistamata.

Helme süüdistab riigikogu mikrofone ja lisab, et kuulis valesti. "Mis puudutab Madisoni, siis ma pole Madisoni lapsehoidja. Ta on oma selgitused andnud. Ise ma kommunismikuritegusid heaks ei kiida," ütleb Helme.

Toiduohutus ja Madisoni äi

Urmas Kruuse küsib, et miks ei kutsuta korrale Mart Järvikut, kes kaitseb ohtliku toiduga ettevõtet ja süüdistab veterinaar- ja toiduametit (VTA). Helme vastab, et informatsioon ei liikunud VTA ja Järviku vahel korrektselt. "Minister ei pea lugema ajakirjandusest, et tema haldusalas on probleemid."

Helme lisab, et Järvik mitte ei valetanud ERR-is, vaid sai informatsiooni vahetult pärast saates esinemist.

Helme sõnul on Järvik tagantjärele hakanud korrigeerima olukorda, kus ameti juht teeb iseseisvaid otsuseid. "Ameti juht allub ministrile, mitte vastupidi," ütleb Helme.

Vilja Savisaar-Toomast küsib, kas Jaak Madison käitus õigesti, kui palkas eurosaadikuna oma töötajaks enda elukaaslase isa. Helme palub mitte igalt poolt korruptsiooni ja ebaeetilisust otsida. "Mis puutub Jaak Madisoni, siis mina ei oleks niisugust sammu astunud. Kindlasti küsin temalt, miks ta nii otsustas ja kas ta jääb sellele otsusele kindlaks," ütleb ta.

Siseminister toob EKRE hea käitumise näitena erakonnast välja visatud kurjategijad. "Kes käitus kõige resoluutsemalt, kui Eesti Päevaleht tegi nimekirjad kurjategijatest erakondade seas? EKRE! Kohe tulime kokku ja viskasime eranditult nad erakonnast välja," ütleb Helme.

Allikas: www.DELFI.ee