VIDEO | Päästeameti peadirektor: purjuspäi enam ei supelda, vaid kukutakse lompi, kraavi ja isegi purskkaevu

Päästeamet tegi ülevaate möödunud aastast, mis oli rekordiline - tulekahjude ja veeõnnetuste tõttu oli hukkunuid varasemate aastatega võrreldes kõige vähem. Samas varjutab aastat traagiline Ihaste tulekahju ning asjaolu, et kokku sai aasta jooksul tulekahjudes hukka neli last.

Silma paistab kõikide hukkunute puhul alkoholijoove – 79 hukkunust 51 olid joobes või joobekahtlusega. "Kasvanud on joobes hukkunute osakaal ning ka keskmine joobeaste. Tules hukkunute keskmine joove oli eelmisel aastal keskmiselt 2,94 promilli, kõrgeim suisa 4,9. See on väga murettekitav tendents. Eksperdid prognoosisid, et alkoholiaktsiiside langetamine toob kaasa alkoholi tarbimise tõusu ning tundub, et prognoosisid õigesti," nentis päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Tules hukkunutest 27 olid täiskasvanud mehed, 12 naised ning neli olid lapsed, kõik 7-aastased või nooremad. Möödunud aastal hukkus suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes vähemalt 19 inimest 43st, kusjuures hooletu suitsetamise osakaal tulekahju põhjusena on võrreldes eelmise aastaga suurenenud nii hukkunute kui ka vigastatute puhul. Kõik suitsetamise tagajärjel hukkunud olid ka alkoholijoobes.

Joobes inimesed kukuvad nii kraavi, lompi kui ka purskkaevu

Veeõnnetustes hukkus 36 inimest, mis on läbi aegade väikseim tulemus. "Uppumiste profiilis on aastatega toimunud muudatus – kui varasemalt oli tüüpiliseks uppujaks noor uljaspea, siis nüüd on asendunud see 50+ vanuses mehega, kes ei suple, vaid kukub või komistab kraavi, lompi või isegi purskkaevu. Kui keskmine joove on ligi 3 promilli, siis või ka väikseim lomp saada saatuslikuks," ütles Tammearu.

Vingugaasi tõttu sai kannatada vähemalt 60 inimest, nende hulgas 7 last. Ahjusiibri liiga varane sulgemine põhjustas vähemalt ühe eaka inimese surma ning 19 inimesele terviseprobleeme. Vähemalt ühel juhul põhjustas ahjusiibri liiga varane sulgemine eaka inimese surma. "Mitmel juhul kutsuti päästjad kohapeale seetõttu, et kiirabil hakkas kaasaskantav vingugaasiandur tööle kui patsienti külastati. Kui kiirabitöötajal seda seadet kaasas poleks olnud, oleks võinud vingugaas üldse tuvastamata jääda, kuna alati ei põhjusta vingugaas ägedat mürgistust, vaid väiksemate kontsentratsioonide puhul ägenevad kroonilised terviseprobleemid. Seetõttu on ka keeruline probleemi ulatust määratleda," ütles Tammearu.

Möödunud aastal toimus 660 kodutulekahju, millest ligi veerand said alguse elektrist, kusjuures elektri osatähtsus kodude tulekahjude tekkepõhjusena on kasvanud. Elektriga seotud tulekahjudes hukkus 9 inimest, ühegi inimese kodus ei olnud suitsuandurit. Peamiselt on probleeme kodumasinate ja juhtmestikega, mis on vananenud, samuti tehakse omal käel elektrisüsteemi parandustöid.

Eelmise aasta lõpus pakkus nii otseses kui kaudses mõttes väljakutseid Kagu-Eesti torm. Ööpäevaga päästele 1000 väljakutset toonud kriis tõi välja arengukohti nii elanike kui ka kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisolekus, samuti elutähtsate teenuste nagu elektri ja side tagamise kriisiolukorras ning kutselise ja vabatahtliku päästevõrgustiku toimepidevuses.

2019. aastal oli kokku 26 652 väljakutset, millest 15 198 olid päästesündmused. Vabatahtlikud reageerisid 3365 väljakutsele, millest 2549 olid päästesündmused.