Haridus- ja teadusministeeriumile on tänaste kärpeteadete taustal suured ootused, mida võib olla täielikult raske ellu viia.

"Kõigepealt eks haridusse lisaraha ootab kogu ühiskond, meie õpetajad ootavad, lasteaiaõpetajad ootavad, ootused on läinud väga kõrgeks. Palgatõus on viimased kolm aastat ju olnud märkimisväärne. Millised saavad olema eelarve võimalused, seda ma kahjuks täna ei oska veel öelda," sõnas ta.

Tema sõnul selgub see, millises mahus ja mida on võimalik kärpida või edasi lükata ministritele lähipäevadel.

Repsilt uurides, kas on võimalik ka variant, et haridusvaldkond jääb kärbetest puutumata, avaldas ta, et loodab seda ka ise. "Ma ei ole kärpeid isegi oma kõige halvemas unenäos näinud, me arutame seda, et kui ei tule nii palju rahavõimalusi nagu me sooviksime, siis mis on plaan B, mida saaks teha," sõnas ta.

"Neid ootusi on ju palju, kõrghariduses on halduslepingutele ootus, teadusrahastusele, loomulikult õpetajate palgatõusu ootus. Me koguaeg mõtleme, et kui me ei saa lisaraha, siis mis me teeksime. Kärbeteni me ei jõudnud," sõnas ta.

Kommenteerides pisut ka president Kaljulaidi kõnet, milles ta keskendus pikalt tehnoloogia ja hariduse omavahelisele seosele, kostis ta, et näiteks tänaste kliimaprobleemidega võitlemisel on oluline roll haridusel ja tehnoloogial. "Võiksime võtta palju aktiivsema rolli ka haridusministeeriumi ja teadlaste poole pealt ja poliitikute asi oleks lahti seletada lihtsamalt, et mis on võimalik teha väikeses Eestis ja haridussektoris," sõnas ta. Ta tõi näite, et tulevikus võiks olla Eesti koolimajad mitte ainult isemajandavad, aga olla võimelised tootma elektrit ka teistele asutustele.

Haridusminister peatus pikemalt ka sellel, et kool vajab ühiskonna tuge mitte ainult laste harimisel õpikutarkusega, vaid ka nende suunamisel heaks kodanikuks ning inimeseks.

"Haridus võitleb väga paljude asjade vastu, aga seda koosmõjus ühiskonna ja kodudega. Me teame õpetajate kohapealt, et alates kaunist eesti keelest või emotsionaalsest intelligentsusest või laste üksteise märkamisest või kiusuvaba koolist - need kõik on väljakutsed, mida me peame ühiskonnas toetama. Kui ühiskond annab lapsele kodus ühed signaalid ja siis õpetajate kaudu me püüame tegelikult öelda mingit muud tõde, siis tegelikult jääb ju kool üksinda. Me püüame hariduses anda palju vastulööke, aga laiemalt püüame vaadata nii nagu maanteeameti kampaania on - enne vaata paremale ja vasakule, kas mõni teine laps su tegudelt eestkuju ei võta," kommenteeris Reps presidendi kõnest pärit mõtet "rumaluse paraadi" levimise kohta.