Delfi stuudios käinud vaktsiinieksperdid rääkisid ka sellest, et mitme erineva vaktsiini puhul, mis turule tulevad ning mille tõhusus kohati erineb, jääb valik nende vahel juhuse õlule. Kasutusele läheb lihtsalt see vaktsiin, mida parasjagu saada on.

Möödunud nädala reedel käisid Delfi stuudios rääkimas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ja perearst Marje Oona. Saadet ning saates räägitut saab järgi vaadata siit.

Kas noortel inimestel, kellel kroonilisi haigusi ei ole, riskigruppi ei kuulu, on ka lootus mingisugune lootus seda vaktsiini saada?

Maris Jesse: Selline kummaline olukord, et tasuta saate te seda kiiremini kui ostes. Nimelt on need vaktsiini tootmisvõimsused tulevatel vaktsiinidel juba eellepingutega kaetud. Eesti riik on saamas vaktsiinidoose endale ja me oleme teinud endale Eestis otsuse, et 2021. aastal vaktsineerimised toimuvad tasuta.

Kui kaua selle vaktsiini mõju kestab? Gripivaktsiini peab tegema iga-aastaselt, kas koroonavaktsiin on midagi sarnast?

Katrin Kiisk: Ma kahjuks ei saa teile täna anda vastust. Vaktsiiniuuringud pole kestnud nii kaua aega, et me saaks öelda, et see annab kaitse kolmeks või neljaks aastaks. Astume sammu kaupa, täna meil seda infot ei ole. Need andmed tekivad ka kasutamise käigus.

Täna me räägime ikkagi peamiselt kahest vaktsiinist ja AstraZenecast, mis Moderna ja Pfizeri kandadele astub. AstraZeneca tõhusus on kõige madalam. Nüüd, kui need vaktsiinid mingil hetkel kõik turule jõuavad, kas mul on voli valida, et millist vaktsiini ma tahan? Kas ma saan öelda, et ma tahan vaktsiini, aga AstraZeneca vaktsiinile ma ei hakka oma aega raiskama?

Jesse: Need ongi need küsimused, mis ei olegi veel paigas. Ühelt poolt sõltub see sellest, kas sellel ajahetkel on, mille vahel valida. Me ei tea, millal AstraZeneca tuleb. Me teame, millises koguses me oleme seda saamas. Kui ühel hetkel on meil kõik olemas, siis saame me neid valikuid anda ja teha. Kui on parasjagu ainult üks, näiteks AstraZeneca oma, siis ei ole neid valikuid. Inimene saab aga valida, kas ta laseb ennast vaktsineerida või mitte. Me tahame kindlustada, vaktsineerimise osas oleks inimestel võimalikult palju informatsiooni.

Juttu tuli ka sellest, kas pandeemiast väljumiseks koos vaktsiinidega täna riigil ka plaan on. Ilmneb, et ei ole, ennekõike soovitakse riskigrupp ära vaktsineerida, et kaitsta meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest, kuid see, kas see tähendab lõppu ka maskikandmisele, täna teada ei ole.

Perearst Marje Oona selgitas, kuidas Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinid töötavad. Ta võrdles neid Snapchatiga, öeldes, et vaktsiini antigeenid õpetavad immunsussüsteemile info selgeks, kuid siis kustuvad - sarnaselt nagu kustuvad lühipildikesed Snapchatiski.

Lisaks rahustas Oona patsiente, kes tunnevad vaktsineerimise ees hirmu, kartes, et vaktsiin on kiirustatud. "mRNA kasutamist on juba varemgi uuritud, kuid ilmselt ei olnud varem tõuget, et sellesse nii palju investeerida. Pandeemia käigus on see vajadus globaalselt väga suur olnud. Kui terve inimkond paneb oma panuse selle vaktsiini arendusse, tulevad need tulemused," sõnas ta.


Allikas: Delfi TV