Meenutuseks olgu öeldud, et halduskohus tegi 24. oktoobril otsuse Estonial hukkunud ohvrite lähedaste kaebuses, kus paluti Eesti riigil algatada laeva huku osas uus uurimine. Kohus leidis, et valitsus ei ole lähedaste taotlusele nõuetekohaselt vastanud ning parvlaev Estonia huku uue uurimise algatamise osas seisukohta võtnud. Öeldi, et valitsusel tuleb kaaluda laevahuku uut uurimist.

Valitsus saanuks halduskohtu otsuse vaidlustada, ent nüüd kinnitati, et seda ei tehta. Aeg selgitas pärast valitsuse pressikonverentsi Delfile, et ta palus justiitsministeeriumis teha analüüs, kas oleks põhjendatud otsus edasi kaevata. Leiti, et ilmselt toetaks ka järgmiste kohtuastmete lahendid halduskohtu otsust, mistap jäädigi selle juurde, et ei vaidlustata.

Kui otsus 25. novembril jõustub, on 60 päeva aega, et langetada valik: on vaja uut uurimist või mitte. On see piisav aeg? "Kindlasti on see emotsionaalselt lai teema, samuti poliitiliselt ja juriidiliselt," märkis Aeg. "Püüame anda endast parima." Kuidas otsuseni jõutakse, on veel paikapanemisel. "Tuleb vastavad spetsialistid appi võtta."

Estonia katastroofis kaotas elu 852 inimest

Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia hukkus 1994. aasta 28. septembri öösel Utö saare lähedal. 989 pardal olnud inimesest pääses 137 ning hukkus 852 inimest.

Estonia vrakk asub umbes 22 miili kaugusel Utö saarest. Sügavus laevahuku paigas on 70–80 meetrit.

Avalikkuse eest on aastatega läbi käinud ka mitmeid teooriaid, mille kohaselt on laeva uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu ning plahvatusi laeva pardal ja lekkeid laevakeres. Kõik need on jäänud väideteks.

Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas aga tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.