Peaministri ülesandel moodustas riigisekretär 13. novembril Järviku tegevuse uurimiseks erikomisjoni, kuhu kuuluvad riigisekretär Taimar Peterkop, riigikontrolli esindaja Airi Mikli, õiguskantsleri kantselei esindaja Marje Kase ja riigikantselei õigusloome osakonna juhataja Margus Mati.

Öeldi, et otsuse tegemiseks võib minna kuni 10 päeva, saadi siiski kiiremini hakkama ja raport avalikustati täna pärastlõunal.

Komisjoni ülesanne oli anda peaministrile vastused neljal teemal.

Jääb ebaselgeks, kas Järvik tahtis Arumäe kliente aidata

Komisjoni ette püstitatud küsimus I: Millised asjaolud on seotud põllumajanduse registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) volitustega esindada riiki kohtuasjades maaeluministeeriumi ja Urmas Arumäe sõlmitud lepingu kehtivuse ajal?

Komisjoni järeldus: volitustega seoses oli komisjoni fookus kahel juhtumil, mis käsitlevad kohtuasju, kus üheks pooleks on riiki esindav PRIA ja teisel poolel ettevõtjad, kellelt PRIA nõuab tagasi toetusi. Mõlemas asjas on toimunud ka kriminaalmenetlus. Üks on L. kohtuasi, (ühe kohtualuse nime järgi), kus kohtu all on mitu füüsilist ja juriidilist isikut. Teine on S. kriminaalasi (ettevõtjate perekonnanime ja ettevõtjate esindaja järgi), kus kahtlustatavateks on mitu füüsilist ja juriidilist isikut. S. kohtuasjas oli nende kaitsjaks advokaat Arumäe.

Komisjonile jäi ebaselgeks, miks jättis minister ühel juhul volituse andmata, kui ta teisel samalaadsel juhul selle andis. Komisjon tuvastas, et osa ministri väiteid volituse andmata jätmise kohta on vastuolus komisjonile esitatud infoga. Materjalide põhjal ei olnud komisjonil võimalik teha järeldust selle kohta, kas minister Mart Järvik jättis PRIA-le kohtuasjas volituse andmata Urmas Arumäe klientide huvidest lähtudes.

Komisjoni ette püstitatud küsimus II: Kas ja millal on Urmas Arumäe andnud teada sellest, et tema volitused esindada vastaspoolt PRIAga seotud kohtuasjades on peatatud või lõpetatud? Kas Urmas Arumäe on tema ja maaeluministeeriumi lepingu kehtivuse ajal tegutsenud PRIAga seotud kohtuasjades vastaspoole huvides?

Komisjoni järeldus: edastatud info põhjal selgus, et tänavu 14. mail teavitas Arumäe PRIA-t, et loobub S. kriminaalasjas juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest, et vältida huvide konflikti, kuid sellest hoolimata jätkas ta S. esindamist ning on end ka kirjavahetuses ise nimetanud nende kaitsjaks. Maaeluminister Mart Järvik sai PRIA menetluses S. kriminaalasjas riigi esindamiseks nõu vandeadvokaat Urmas Arumäelt ajal, kui Urmas Arumäe tegutses ka S. huvides. Esitatud materjalidest nähtub, et minister Mart Järvik sai sellest asjaolust teada hiljemalt 22. mail.

Järvik kuulis listeeriabakteriga seotust hiljemalt 12. juunil

Komisjoni ette püstitatud küsimus III: Kuidas on liikunud info maaeluministri ja asjaomaste isikute vahel ning avalikkuses seoses listeeriabakteri olemasoluga ASis M.V.Wool?

Komisjoni järeldus: komisjon jõudis arusaamisele, et maaeluministri, tema nõuniku ja advokaat Arumäe tegevus on vastuolus positsiooniga, et ministril polnud kas üldse või piisavalt infot listeeriabakteri probleemi kohta ASis M.V.Wool. Komisjonile esitatud ja avalikest materjalidest on näha, et maaeluminister pidi saama listeeriabakteriga seotust teada hiljemalt 12. juunil. Infovahetuse materjalid näitavad ka seda, et ministri nõunik Maido Pajo ja ministrit nõustav advokaat Arumäe on ministri korraldusel alates juuni keskpaigast listeeriabakteri probleemiga aktiivselt tegelenud.

Komisjoni ette püstitatud küsimus IV: kas maaeluminister või maaeluministeerium on käesoleval aastal sekkunud oma pädevust ületades VTA ning PRIA töösse nende pädevusse kuuluva järelevalve läbiviimisel?

Komisjoni järeldus: komisjon leidis, et maaeluminister ja tema nõunik on püüdnud VTA järelevalve läbiviimisesse sekkuda, millega on ületanud oma pädevust.

Komisjon kinnitas meedia väiteid Järviku valedest

Komisjoni aruanne teeb kronoloogiliselt selgeks, kuidas minister Järviku väited vett ei pea. Näiteks pöördus 21. augustil Järviku nõunik Maido Palju ministri palvel Järviku endise nõuniku Urmas Arumäe poole PRIA kohtukaasuse osas. Arumäe soovitas sel puhul anda PRIAle erivolitus. 14. novembril umbusaldusavalduse arutelul vastas Järvik aga Aivar Sõerdi küsimusele, et ei tea, et volituse puudumine kohtumenetluses oleks üles tõusnud.

Minister Mart Järviku 9. novembri pressiteates antud selgitus volituse andmata jätmise põhjuste kohta ei ole aga komisjoni hinnangul kooskõlas esitatud dokumentide ega muu asjakohase infoga.

Minister Järviku jaoks oli aruande põhjal otsustamisel määrava tähtsusega, et see volitus on tagasiulatuva jõuga ja tema väitel oli ministeeriumi õigusosakonna jurist seda kinnitanud. Ministeeriumi õigusosakonna juristide selgitustest aga nähtub, et sellist kinnitust ministrile ei antud. Seega valetas Järvik taas.

Aruandes toodi välja VTA ja maaeluministeeriumi kirjavahetus. Ministri nõunik Maido Paju küsist VTA-lt, kui palju listeeria kontrollproove on Harjumaa ja Tallinna piirkonna kauplustes mullu ja tänavu võetud ning millistele firmadele ja millisel õiguslikul alusel VTA järelevalvet teeb. Nõunik Pajo palus saata VTA järelevalve asjakohased dokumendid, mis puudutavad M.V.Wooli toodanguga kauplemise peatamist või keelamist alates aastast 2018.

Koopireale olid lisatud käsundit täitev advokaat Urmas Arumäe ja M.V.Wooli esindaja Allar Jõks Advokaadibüroo Sorainen ASist. See tähendab, et VTA asutusesiseid dokumente oleks näinud ka Allar Jõks.

VTA selgitaski, et ei saa kolmandale isikule ehk Jõksile dokumente avaldada. Lisaks ei saa ministeerium teha teenistuslikku järelevalvet riikliku järelevalve toimingute üle. VTA päris, mis tarbeks on vaja riikliku järelevalve käigus kogutud teavet. Maido Paju vastas VTA-le: "Teie vastus on täiesti arusaamatu. [---] Ministril on õigus ja kohustus olla kursis ja informeeritud toiduohutuse valdkonnas allasutuste poolt ettevõetud kõigist meetmetest." Kuigi VTA selgitas vastuskirjas, et ministri pädevus teenistuslikku järelevalvet teha ei laiene riikliku järelevalve menetlustele, on Maido Pajo nõudnud jätkuvalt dokumentide esitamist. Arvestades seda, et sama nõue esitati teist korda, ületati maaeluministri pädevust ning sekkuti VTA järelevalve läbiviimisesse.

Lisaks leidis aruanne, et Järviku väide listeeriabakterist teadasaamise kohta oli vale. Kuigi Järvik ütles, et sai sellest teada 18. juulil, saatis ta juba juuli alguses VTA-le detailse kirja. Seda kirjutasid ka mitmed Eesti väljaanded, komisjon kinnitas meedias väidetut Järviku valetamise kohta.