"Idee oma kanepikasvatusest tekkis siis, kui nägin Balti jaama turul kanepikohvikut Sativa Store," rääkis Randma. Et orgaaniline taimekasvatus on Randma kirg, sündis kiiresti otsus panna kanepikasvatus püsti just Kalamajas.

Praegu müüakse Tallinna kanepikohvikus üksnes välismaist toodangut. Tänavu mai lõpus panid Randma ja Arvik seemned idanema. Enne suhtlesid nad siiski erinevate ametkondadega, et kinnitada tegevuse legaalsus. “Tänaseks oleme mahult nii kiiresti kasvanud, et Põhjaõis on meile teadaolevalt suurim legaalse kanepi sisekasvatus Eestis,” ütles Randma. Nad kasvatavad vaid orgaanilist eurosertifitseeritud kanepit, mille THC tase on kuni 0,2 protsenti.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro kinnitas, et politsei külastas kanepikasvatust ning kindlasti teevad seda jooksvalt vajadusel uuesti.

“Eestis on tööstusliku kanepi kasvatamine legaalne, aga kasvatusvaldkond peaks vastama kasvatatava taime eripäradele. Ehk siis köie valmistamiseks, leivaseemneks, ehitusplaatide valmistamiseks, seebi ja riide tegemiseks jne mõeldud kanepi kasvatamine ei ole kriminaalne tegevus ning kuulub põllumajandusvaldkonda, mis jääb politseimaailmast üldiselt pigem kaugele,” rääkis Pikaro.

Kui aga tööstusliku kanepi õisikute suitsetamist propageeritakse ning taime sellel eesmärgil kasvatatakse, peab politsei seda probleemiks. “Sellisel kujul satub meie teada taimesaaduseid ka alaealiste kätte ning sellega kaasnevad terviseriskid. Niisamuti võib seda tõlgendada ebaseadusliku tegevuse propageerimisena,” edastas Pikaro.

Kuigi säärane kanepifarmindus tekitab politseile tarbetud lisatööd, on politsei sellega seni hakkama saanud. “Narkopolitsei eesmärk on siiski keskenduda tõsiste vahendajate ja diilerite tabamisele, mitte tööstusliku kanepi kasvatuste kontrollimisele. Samamoodi tekitab see lisatööd patrullidele, sest välisel vaatlusel on keeruline vahet teha, missuguse taimega on tegemist,” selgitas Pikaro.

Samuti on kriminaalmenetlus ja selle raames ekspertiiside määramine kulukas tegevus ning maksumaksja raha tahab politsei vastutustundlikult kasutada eelkõige kurjategijate tabamiseks.

Eestis on ka suuri põldusid, kus kasvatatakse tööstuslikku kanepit legaalsel eesmärgil. Politsei nende üle arvestust ei pea, sest selleks pole vajadust. “Kontrollime kahtlaseid kasvatusi pidevalt,” lisas Pikaro.

Seaduslikkuse ja ebaseaduslikkuse piiriks on THC sisaldus taimes - 0,2%. Kui THC sisaldus läheb sellest üle, siis väga tõenäoliselt algatatakse kriminaalmenetlust.

Hobikasvatajal on väga raske tagada õiget madalat protsendimäära oma taimedes, mistõttu politsei ei soovita omal käel hobiagronoomina kanepikasvatamist ette võtta. Üldiselt kontrollitakse taimede THC sisaldust Eesti kohtuekspertiisi instituudis.

Kogu kanepikasvatuste teema saab Pikaro väitel palju meediakajastust, ent see on lõpuni lahti rääkimata ja reguleerimata. “Hetkel tundub, et erinevad regulatsioonid vajavad täiendamist. Praegu me kanepikasvatamist tõusvaks trendiks ei pea. Üksikutel üritajatel soovitame pigem näpud mulda pistmata jätta, sest see võib kaasa tuua täiesti välditavaid probleeme,” ütles ta.

Narkootilise aine või sellele sarnase aine edasiandmine on alati riskantne ning politsei silmis lausa kuritegeliku subkultuuri populariseerimine, mis võib just noored inimesed segadusse ajada ja suunata neid uimastite tarvitamisele. “Kanep on samuti ohtlik uimasti, mille tarvitamisel on palju negatiivseid tagajärgi, millega me oma töös igapäevaselt kokku puutume. Kaine elu on täisväärtuslik elu,” edastas Pikaro.