Tänasel Terviseameti pressikonverentsil ütles nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko Eesti olukorda hinnates, et üldjoontes on meil viirus praegu kontrolli all.

"Koroonahaigestumise trend on praegu stabiilne ja väga oluliselt mõjutavad haigestumist ja seda fooni erinevad perekolded."

Kui vaadata kahenädalast kumulatiivset haigestumist 100 000 elaniku kohta, siis on koroonaviirusesse haigestumine isegi langustrendis. "Me võime uhkusega öelda, et see näitaja on meil hetkel 1,5, mis on Euroopa Liidus üks madalamaid. Me väga loodame, et suudame üheskoos seda näitajat sama madalal tasemel hoida."

Kaks peamiselt ohustatud rühma

Hooldekodudes elavad eakamad inimesed kuuluvad koroonaviiruse peamisesse riskirühma."Kui tuleb haigestumise tõus, siis me kõik üheskoos peaksime tegutsema selliselt, et võimalikult varakult piirata levikut ja mitte laskma seda haigust kinnistesse kollektiividesse," ütles Dontšenko. Lisaks hooldekodudele on teine ohustatud rühm tervishoiutöötajad ja haiglad.

"Põhimõte on selline, et kus haiguse sissetoomise risk on kõrge, siis nende osas hakkavad teatud piirangud varakult kehtima."

Kuidas peaksid toimima Eesti kõrgkoolid riskipiirkondadest tulevate välisüliõpilaste osas?

Välisüliõpilaste tuleku osas on kehtestatud teatud piirangud, et hoida viiruse levimise risk võimalikult väiksena. "Välisõpilased, kes tulevad kõrge nakatumisriskiga riikidest peaksid olema ära testitud, see on valitsuse nõue," kinnitas Dontšenko. Kõrgkoolidele on jäetud vabadus otsustada, kas võetakse õpilasi välisriikidest vastu või mitte.

Isikukaitsevahendid on esmane ja kõige lihtsam viis end viirusnakkuse eest kaitsta. Dontšenko rõhutas, et see on samuti väga oluline meie tervishoiutöötajatele. "Teatud kogus on juurde tellitud ning teatud varud on meil olemas. Kindlasti tuleb selles valdkonnas ja sellel teemal ka edaspidi tegutseda," ütles ta. "Meie eesmärk on see, et kõik isikud, kes vajavad isikukaitsevahendeid oma igapäevases töös saaksid neid vajalikus koguses kätte."