Täna riigikogu esimeheks tagasi valitud Henn Põlluaas ütles enne hääletustulemuste selgumist Delfile, et ta usub, et saab oma ametis jätkata. “Tõenäoliselt see tõesti nii läheb, sellepärast et on ju kokku lepitud koalitsioonis — nii nagu alati, nagu ka varasematel aastatel —, teatud kohtade jaotus ja nii kaua, kui koalitsioon püsib, püsivad ka kokkulepped,” sõnas Põlluaas, kuid märkis, et tõde selgub siiski alles pärast häälte lugemist.

Veidi hiljem selguski, et Põlluaas valiti 50 poolthäälega spiikri ametisse tagasi. Tema vastaskandidaat, sotsiaaldemokraat Ivari Padar kogus 41 häält.

Küsimusele, kas koroonaviiruse epideemiast tingitud terviseohtude tõttu kaaluti riigikogu juhatuse valimisi ka elektrooniliselt läbi viia, vastas Põlluaas, et riigikogu kodu- ja töökorra seadus seda ei võimalda. “Oleme koos valimisteenistusega väga pingsalt seda seadust lugenud edaspidi ja tagurpidi, aga seal kirjeldatakse täpselt, et riigikogu liige peab minema esitama enda isikut tõendava dokumendi, andma allikrja, saama sedeli, minema hääletuskabiini, tegema risti jne. Nii et seda ei ole võimalik elektrooniliseks viia,” selgitas Põlluaas.

“Aga see, et meil praegu saalis ei olnud kõiki riigikogu liikmeid, on meil tegelikult fraktsioonide-vaheline kokkulepe, et ülejäänud saadikud jälgivad saalis toimuvat oma kabinettides monitoridest. Me oleme ka selle hääletuse hajutanud maja peale laiali, jaganud saadikud tähestiku järjekorras, et ei tekiks sellist suurt troppi ja võimalust nakatada teisi või saada ise nakatatud,” kirjeldas Põlluaas koroonaaja hääletusprotsessi.

Põlluaasa sõnul on riigikogu viidud erakorralisele töörežiimile. “Me oleme viinud komisjonide töö elektrooniliseks. Vanematekogu koguneb juba enne eriolukorra väljakuulutamist ja kõikide fraktsioonidega — nii koalitsoon kui opsitsioon koos — arutame riigikogu tööküsimusi: seda, millised eelnõud on pakilised ja peaksid kiiresti saali jõudma, millised ei ole ajakriitilised, mida me saame ajutiselt kõrvale lükata. Me tegutseme nendes piirides nii hästi, kui saame."

Riigikogu esimees tõdes, et praegune olukord näitab, et riigikogu kodu- ja töökorra seadust tuleb muuta, et riigikogu liikmed saaksid tulevikus vajadusel elektrooniliselt hääletada ja parlamendi liikme muid töökohustusi täita. “Sellega tegeletakse. Meie õigusosakond on teinud väga põhjaliku analüüsi, meie põhiseaduskomisjon arutab neid teemasid, aga see on pikaajaline protsess. Väga oluline aspekt siinjuures on see, et kui me viime selle töö elektrooniliseks, et tagada nende saadikute indentiteedi säilimine ja tuvastamine, et seal ei ole võimalik mingisuguseid kuritarvitusi.”