Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Arkadi Popovi jutust koorub, et koroonaviiruse puhangu puhul taandub kõik ka inimeste enda vastutustundele - üks asi on piirangute järgimine, ent ka haigestumise puhul peab ise oskama hinnata, mil viirus seljatatud.

Eestis on praeguseks koroonaviirus diagnoositud 1185 inimesel. Statistikast saab selgelt välja lugeda, kui palju nakatunuid lisandub, kui palju on paraku neid, kes haiguse tagajärjel surnud. Veidi keerukam küsimus on, kui paljud on ikka tervenenud? Kaua nad peaks isolatsioonis püsima?

Näiteks, kui inimene on koroonaviiruse tõttu haiglas ja ta sealt välja lubatakse, kas peaks mõnda aega veel kontaktidest hoiduma? Popov räägib, et siin tuleb eristada kahte olukorda. Kui inimene oli haiglas seoses koroonainfektsiooniga ehk see oli raskekujuline, siis kirjutatakse ta välja juhul, mil on test negatiivne. Siis pole piirangut, et ei võiks lähedaste sekka minna.

"On ka juhtumeid, kus koroonaviiruse infektsioon on kaasuva haigusega. Inimesel näiteks valutab kõht või pea, pöördub haiglasse. Avastatakse, et ka koroonaviirus. Kui see pole raskekujuline ja inimene tunneb end hästi, ei vaja ta hospitaliseerimist. Peab alati arvestama, kes kodus ootavad," arutleb ta ja viitab, et kui inimene siis kodusele ravile lubatakse, siis peaks pigem võimalusel kontaktidest hoiduma. Popov toob näiteks, et osades riikides saavad inimesed sel ajal hotellides ja hostelites viibida.

Kuidas on aga koduse ravi puhul terveks kuulutamisega? Kas negatiivne test? Popov selgitab, et kordusteste ei tehtagi. "See oleks liiga massiline testimine, ilma olulise efektita. Lähtume olukorrast, kuidas haigus kulgeb. Sisuliselt uuringud näitavad, et on ohutu, kui on paranenud. Ei pea korduvalt testima, see ei vii meid kuhugi," jätkab ta. "Peamine, et järgid isolatsiooni reegleid."

Videos räägibki Popov, kuidas üldse hinnata oma tervise puhul, et oht on möödas. Ta manitseb, et inimesed peavad olema ise piisavalt kohusetundlikud.

Juttu on ka sellest, et testimise puhul on mindud nüüd liberaalsemat teed. Perearstid võivad kirjutada saatekirja ka veidi leebemate sümptomite puhul kui seni, samuti pole nii märgiline roll enam riskigruppi kuulumisel. Meenutuseks olgu öeldud, et tüüpilised sümptomid on kuiv köha, palavik, väsimus ja üldine nõrkus. Ööpäeva võiks end jälgida, kui midagi paremaks ei lähe, siis perearstiga suhelda.

Möödunud nädalal oli juttu, et epideemia tipp võiks Eestis saabuda sel või järgneval nädalal. On see nüüd käes, läheb olukord paremaks? Popov arutleb, et väike nn platoo on tekkimas - hospitaliseerimiste arv pole väga kõrgeks läinud, intensiivravil olijate number on samas langustrendis. Ent, sellest suuri järeldusi teha hetkel ei saa. "Vara veel," lausub Popov.

Allikas: Delfi TV