Rahandusministri Martin Helme käest uuriti katuseraha kasutamisest. "Reformierakond ei ole kaks aastat katuseraha kasutanud ja saan aru nende meelehärmist, et väikse rahasumma suunamine pole midagi väärt," vastas Helme. Ta ütles, et on teinud ettepaneku raha mitte sellisel moel jagada, kuid teised riigikogu liikmed soovivad katuseraha kasutada. "Arvamused on kirglikult kahte lehte. Ma katuseraha kaitseks ütlen, et need on kindlasti väga läbipaistvad ja väikesed," leidis Helme.

Prokuratuur teatas, et nende teemaks on Euroraha väärkasutuse uurimine. Eesti Päevaleht küsis, kas valitsuse ministrid peavad tegelema küsimusega, kas mingi firma on õigesti Euroraha kasutanud. Aeg vastas, et järelevalveasutustele on tagatud selge iseotsustusõigus ning sõltumatus, mida pole kohane poliitiliselt tasandilt suunama minna.

Jüri Ratta käest uuris Sven Soiver, et kas vastab tõele, et Ratas teadis maaeluministeeriumi huvide konfliktist juba augustis. “Kui küsida sellest, mida mina teadsin augusti lõpus, siis minul oli info, et on võimalik olnud, et maaeluminister ja nõunikud on sekkunud PRIA tegevusse. Mina rääkisin sellest Mart Järvikuga. Tema ütles, et seda pole olnud ja rohkem ma ei oskagi selle kohta öelda,” vastas Ratas.

Teisele küsimusele, et miks Ratas uurimisega ootas, vastas peaminister, et ta ei oodanud. “Sellest oli juttu Järviku ning riigisekretäriga. Tuli infot peale, esialgne info oli see, et sekkumist ei toimunud,” rääkis Ratas. “Ma suhtlesin erinevate ametitega, erinevate ametnikega, suhtlus jätkus, suhtlesin koalitsioonipartneritega,” sõnas Ratas. Martin Helme ütles, et Jüri Ratas pöördus ka tema poole sama infoga, aga vaidleb vastu narratiivile, et kui minister on nõudlik, siis ta survestab ametkonda. “Väidetakse, et peaminister teadis… Aga austusega ma ei tea seni, mida Lemetti mõtleb. Selle augustis teada saanud infokilluga ma tegelesin,” selgitas Ratas.

Uuriti Rattalt, miks avalikkus augustis Järviku huvide konfliktist ei teavitatud. “Minu üks palve riigisekretärile oli uurida. See oli väide, sellest sai räägitud maaeluministriga, rahandusministriga, siseministriga,” loetles Ratas üles inimesi, kellega ta Järvikust vestles. Martin Helme sekkus vahele ja ütles, et see, kuidas asjast praegu räägitakse, pole adekvaatne. “Järvik ütles, et ta ei saa õigel ajal infot kätte, ta ei saa aru, mis toimub. Kui sul on nurinaid, siis võib see, kelle suhtes nurin on, tunda end survestatuna. Kui sa nõuad alluvatelt informatsiooni või tegevust või tegevuste peatamist, siis see pole survestamine,” sõnas Helme.

“Nii Lemetti, Peterkopf ütlesid, et Järviku asjaga mindi prokuratuuri. Kas plaanisite asjaga avalikkuse ette tulla augustis?” uuris Soiver Martin Helme käest. Helme ütles, et ei tea, mida täpselt prokuratuur uurib ning sai uurimise alustamisest teada üldse ajalehe vahendusel.

Eesti Päevaleht uuris, kas valitsus teadis, et kolm ettevõtjat, kelle eest Järvik PRIA vastu astus, olid Järviku tuttavad. Ratas ütles, et ei teadnud isiklikest suhetest.

“Nii Lemetti, Peterkopf ütlesid, et Järviku asjaga mindi prokuratuuri. Kas plaanisite asjaga avalikkuse ette tulla augustis?” uuris Soiver Martin Helme käest. Helme ütles, et ei tea, mida täpselt prokuratuur uurib ning sai uurimise alustamisest teada üldse ajalehe vahendusel.

Martin Helme rääkis rahapesu tõkestamisest. Urmas Reinsalu rääkis NATO tippkohtumisest. Jaak Aab kõneles ehitismäletiste säilitamise eelarve suurenemisest ning omandireformist. Aeg kõneles rahuajal moodustavast kolleegiumist, mis sõja puhul aktiveeruks ning oleks valmis kriisiolukorras kohtunikutööd tegema.

Valitsuse istungil arutleti kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud, audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõud, kalapüügieeskirja muutmist ning muud.