Terviseameti valmistumine koroonaviiruse Eestisse jõudmiseks algas kohe, kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon oli teada andnud siis veel teadmata päritolu pneumoonilistest haigusjuhtudest Hiinas Wuhanis, rääkis tervisameti nõunik, epidemioloog Irina Dontšenko tänases Delfi otsesaates.

Koroonaviirus Covid 19 on ainulaadne, seda ei ole varem esinenud, kõneles Dontšenko. Kõigepealt oli tervisametil tarvis luua laboratoorne võimekus viiruse tuvastamiseks ja tervishoiualane valmisolek kõigi tervishoiutöötajate tasandil. Tänaseks on see valmisolek loodud, kuid olukord muutub iga päevaga ja vaja võib olla uusi võimekusi. Epideemiast pole praegu põhjust rääkida. Definitsiooni kohaselt tähendab haiguse piiramatut levikut. Eestis oleks põhjust epideemiast kõnelda siis, kui nakatunuid on igas maakonnas.

Teadaolevalt on paljudes apteekides maskid otsas. Dontšenko sõnul on maski kanda põhjust siis, kui ollakse nakatunud, et ei levitataks haigustekitajaid. Tervel inimesel ei ole tarvis seda teha.

Koroonaviirusega nakatumise korral on inimene on nakkusohtlik alates hetkest, mil tal avalduvad esimesed sümptomid. Kui inimene on kliiniliselt terve, ei ole ta teistele ohtlik. Dontšenko möönis, et on siiski erandeid: ka ilma sümptomiteta inimestel on koroonaviirust tuvastatud, aga selline võimalus on vähetõenäoline.

Tervisameti hinnangul on Eesti muutumine kriisipiirkonnaks vähetõenäoline, kuidas päriselt välistada seda ei saa, sõnas Dontšenko. Tervisamet on see, kes teeb vajaduse korral valitsusele eriolukorra väljakuulutamise ettepaneku. Seda tehakse juhul, kui haiguse levik osutub ulatuslikuks, seda ei ole võimalik pidurdada ning tervishoiusüsteem on nakatumise tõttu ülekoormatud. Hetkel selleks põhjust ei ole.

Tõsiasja, et haiglad ja tervisamet on koroonaviiruse asjus jaganud erinevaid soovitusi, põhjendas Dontšenko sellega, et kõik on inimesed ja eksivad. Kuigi vastav kord on välja töötatud, ei ela me ideaalses maailmas, kus kunagi eksimusi ette ei tule.

Laevade karantiinipanemine, nagu tehti Itaalias ja Jaapanis, on Dontšenko hinnangul küsitav tegevus. „Eks ajalugu näitab, mis hinnanguid sellele antakse,” sõnas ta. Ta selgitas, et mida varem haiged ja terved inimesed teineteisest eraldatakse, seda väiksemaks jääb nakatumise võimalus. Küll aga võib õigustatud olla ürituste korraldamata jätmine, lasteaia sulgemine mõneks ajaks jne.

Viiruse testimine võtab aega ümmarguselt viis tundi. Laboratoorne uurimine võtab kuni neli tundi, aga aega vajab ka proovi kohaletoimetamine Tallinna. Praegu on see võimekus ainult terviseameti nakkushaiguste laboril.

Vaktsiini väljatöötamine on pikk protsess rangete reeglitega, millest mööda minna ei saa. Seetõttu ei ole loota, et vaktsiin sel aastal valmis saab. „Mõni haigustekitaja võib olla eriti pirtsakas,” tõdes Dontšenko. Spetsiifilist ravi ei ole samuti, ravitakse eelkõige sümptomeid.

Koroonaviirusesse haigestunud laste protsent on senimaani kummaliselt madal ja eksperdid ei ole sellele seni selgitust leidnud, rääkis Dontšenko. Üldine soovitus aga väikeste laste emadele on aga hoida eemale suurtest kaubanduskeskustest. Kindlasti ei maksa rahvarohketesse kohtadesse imikuga minna siis, kui kogu immuniseerimiskava on läbimata.

Riskipiirkonnast koolivaheajalt naasvad lapsed võiksid kaheks nädalaks koju jääda ja sellekohased soovitused saadab terviseamet laiali haridusasutustele. Paanikaks siiski põhjust ei ole. „Minge õue ja viibige värskes õhus, võtke lapsed ja sõbrad õue kaasa ning mõelge millelegi positiivsele,” soovitas Dontšenko. Kasuks tuleb immuunsuse turgutamine: süüa puuvilju, pesta käsi, tuulutada ruume ja puhastada ruume korralikult ehk siis teha kõike seda, mida me loodetavasti niikuinii teeme.

Allikas: www.DELFI.ee