"Meil on põhiseadusega paika pandud, et seadusandlik organ on parlament, aga kohtud on hakanud enda suva järgi sisustama meie õigusruumi. Sellega ei saa nõus olla," ütles Põlluaas.

Näiteks kohtulikust aktivismist tõi ta riigikohtu hiljutise otsuse, mille järgi kooseluseadus kehtib sõltumata sellest, et selle rakendusakte pole vastu võetud. Põlluaas jäi tõlgenduse juurde, et kooseluseaduse tekst ütleb, et kooseluseadus jõustub alles koos rakendusaktidega. Kuna neid pole, siis tema hinnangul kooseluseadus ei kehti ja riigikohtu vastupidine otsus ongi näide kohtulikust aktivismist.

Riigikohus küsis selles asjas ka justiitsministeeriumi ja riigikogu õiguskomisjoni hinnangut. Mõlemad leidsid Põlluaasa sõnul, et kooseluseaduse kehtimine sõltub rakendusaktide vastuvõtmisest.

Põlluaas ütles, et kohtuliku aktivismi ehk seaduste vaba tõlgendamisega ei saa olla nõus, ükskõik kas sellega tegeleb riigikohus või mõni madalam kohus.

Samas meeldis talle riigikohtu hiljutine otsus, mille kohaselt Eesti riik ei tunnusta USA-s abiellunud Sarah ja Kristiina Raua abielu. "Kohtud teevad ka palju häid ja õigeid otsuseid, aga on konkreetsed näited, kus on võimust võtnud kohtulik aktivism ja nende kaasustega me ei ole nõus. See nõuab tõesti kohtureformi läbiviimist, et paika panna, kes Eestis on seadusandlik võim ja kes mitte," ütles Põlluaas.

Ta polnud aga nõus väitega, et ebaseaduslikuks nimetab ta üksnes neid otsuseid, mis talle ei meeldi.

Kas kohtute kritiseerimise asemel ei peaks EKRE koguma toetust kooseluseaduse tühistamiseks riigikogus? Teatavasti pole see seni EKRE-l õnnestunud. Põlluaas ütles, et ka sellega tegeletakse ja järgmises riigikogu koosseisus tullakse sellega jälle välja.

Kas Põlluaas siis ei usu, et riigikohust on õiguse viimane tõlgendaja Eestis? "Me usume seda, et riigikohus peab õigust tõlgendama vastavalt põhiseadusele ja selle põhjal loodud teistele seadustele," vastas Põlluaas.