Olen vaevalt Kräsuli saare lääneküljele jõudnud, kui minu päramootoriga aerupaat seisma jääb.

Sihtkohani, naabersaare Aegna sadamakaini jääb napp kilomeeter, mina aga aerutan vastupidises suunas, Kräsuli kivisesse randa. Olen merehädas. Tallinnast saabunud liinilaev Vesta on Aegna sadamas juba otsad andnud, kui lõpuks mootorile uuesti hääled sisse saan ja teekonda Aegna suunas jätkan. Plaan pildistada laevalt mahaastuvaid inimesi ja neid vastuvõtvaid buda munkasid on luhtunud.

Lisan kiirust ja randun Aegna meelearenduskeskusest kiviviske kaugusele. Just siin hakkab toimuma Eesti ajaloos esimene Buddha õpetuse edendamiseks ellukutsutud lühiajaline ordinatsioon. Maakeeli öelduna pühitsetakse laagris osalejad pärast kolme ettevalmistuspäeva buda noormunkadeks. Lühiajalise ordinatsiooni eemärk on õpetada ja harjutada Buddha dhammat ja vinajat (dhamma-vinaya) ning keskendumise arendamist (samādhi bhāvanā) ehk meditatsiooni nii, nagu seda õpetas ajalooline Buddha Gotama.

Tulevasi noormunki on kolm. Kohtun nendega sadama asemel majas, kuhu sisenedes jäetakse maha kõik argielu rõõmud ja mured ning tegeldakse ainult iseenda vaimse heaolu ja meele arendamisega.

Ordinatsiooni korraldajad – Theravaada Sangha mungad, auväärsed Ṭhitañāṇo (kodanikunimega Andrus Kahn) ja Ṭhitamedo (Maarek Lind) – tutvustavad ilmikutele esimest viit kõlblusjuhist. Hoiduda tuleb tapmisest, varastamisest, naudinguid pakkuvast valest käitumisest, valetamisest ning uimastavatest ainetest ja jookidest. Neid reegleid tuleb mungakandidaatidel kohe järgima hakata. Telefonid ja arvutid jäävad kotipõhja, laagri ajal pole soovitatav välismaailmaga suhelda. Kaasavõetud õunad võib täna ära süüa, aga juba homsest katavad söögilauda ainult almusena kogutud toidupalad.
Pärast noviitsiks pühitsemist lisandub eelnimetatuile veel viis kõlblusjuhist: hoiduda tuleb karmist, ebaviisakast ja laimavast kõnest, kergemeelsest mõttetust lobast, ahnusest, pahatahtlikkusest ja valedest vaadetest. Kümme päeva õpitakse ja harjutatakse Buddha dhammat ja vinajat ning arendatakse keskendumist. Lepime kokku, et saan ordinatsioonipäeval nende tegemisi jälgida ja jäädvustada.
Üks noormungakandidaat soovib jääda anonüümseks, sestap olen piltidel ta näo udustanud.

Vabatahtlik Som valmistab kõigile hommikusööki.
Kolm päeva hiljem olen saarel tagasi. Kell on 4.40 varahommikul, vihma tibutab, linnud sädistavad. Paarkümmend minutit hiljem avaneb uks ja auväärne Ṭhitañāṇo laseb mind tuppa. Ordinatsioonipäev on alanud. Myanmarist pärit vabatahtlik Som toimetab köögis. Tema ülesanne on valmistada toitu kõigest sellest, mida munkadele annetatakse. Buda munkade päev algabki almuste kogumisega. Aegna saarel tundub see poole kuue paiku hommikul võimatu ülesandena. Saare vähesed püsielanikud näevad tavaliselt sellel ajal veel kodus und, ka Aegna päästehoone juures ei ole päev veel alanud. Ainsana saavad almuste kogumise retkel kõhu täis sääsed, keda on saarel tohutult ja kelle elu Buddha õpetuse järgija võtma ei kipu. Ühe sääse elu võib ju inimese jaoks tühine olla, sääse jaoks on see aga terve maailm.
Kell 5.30 siirduvad mungad igahommikusele almusretkele. Budha mungad saavad süüa ainult seda toitu, mis on neile ilmiku poolt käest-kätte annetatud.
Kui Siddhattha Gotama (kellest hiljem sai Buddha), lahkus 29 aastaselt paleest ja asus otsima teed, kuidas vabaneda vananemisest, haigustest ja surmast, andis ta oma riided ja kuninglikud ornamendid kaarikujuht Channale ning sai keha katmiseks brahma Ghatikāra’lt kollase rüü. Tol ajal oli tavaks, et vaimsele teele asunud inimesed kandsid maisest loobumise märgiks safrankollast rüüd. Enamik nn metsa-munkasid käivad Taimaal paljajalu, teised kannavad aga lihtsamaid jalatseid. Oluline on, et jalavarjud oleksid annetatud või siis võetud äravisatud prügist või surnud inimese jalast. Kõik Eesti Theravaada Sangha mungad käivad Tais paljajalu, kuid Eesti kliimas pole see kahjuks võimalik. Crocsid on mugavad ja ka kõige odavamad jalavarjud.
Munk ise toitu puutuda ega annetajale otsa vaadata ei tohi. Annetus peab tulema vabatahtlikult ja ilma igasuguse munkadepoolse survestuseta.

Edutu almustekogumisretk ei tähenda siiski tühja kõhu kannatamist. Õnneks jätkub külmikus mandrilt annetusena kogutud toitu. Maja ees ootavad almuseretkelt saabujaid ilmalikest laagrilised, kes Somi valmistatud toidu munkadele laiali jagavad. Tava järgi munk ise toitu puutuda ei tohi ja toidu annetajale otsa ei vaata. Annetus peab tulema vabatahtlikult, ilma mingigi survestamiseta. Munk saab süüa ainult seda toitu, mille ilmik on talle käest kätte annetanud. Almustoit käes, suunduvad kõik sööma. Mungad ja ilmikud söövad eraldi ruumides, koos ilmikutega söömine pole kombeks.


Peale toidu vastuvõtmist retsiteeritakse Buddha õpetust:
[Yathā vārivahā pūrā paripūrenti sāgaraṁ
nii nagu pilved täidavad ookeani pilgeni
Evam eva ito dinnaṁ petānaṁ upakappati
nii selles antud maailmas kui surnute hüvanguks
Icchitaṁ patthitaṁ
täitugu soovitu
tumhaṁ khippam eva samijjhatu
õnnestugu kiiresti IGATSETU
Sabbe pūrentu saṅkappā
täitugu kõik mõtted
cando paṇṇaraso yathā
nagu särav täiskuu
maṇi jotiraso yathā]
nagu kiirgavalt sädelev pärl

Hommikusöök algab kell 6 ja koosneb kaerahelbepudrust, moosist, köögi-ja puuviljadest. Budha mungad söövad ainult taimset toitu.
.
Pärast sööki ajavad noormungakandidaadid oma karvased lõuad siledaks ja auväärse Ṭhitamedo antud gongi saatel siirdutakse koos saali päeva esimesele retsiteerimisele ja mediteerimisele.
Enne retsiteerimist jõuab oma toas lihtsalt vaikust nautida.
Auväärse Ṭhitamedo kong kutsub noormunki päeva esimesele retsiteerimisele ja mediteerimisele.

Kõik siin keskuses on ülimalt lihtne ja tagasihoidlik, saali põrandat katavad istumiseks vanad tekid, laual on mõned lõhnaküünlad ja õpetaja Buddha kuju. Kogu budistlik õpetus toimub paralleelselt paali ja eesti keeles, mungad retsiteerivad ees ja mungakandidaadid nende järgi.


.
Budha mungad ajava iga kuu üks või kaks korda pürgimuse ja maisest loobumise märgiks oma pea paljaks. See on ka ordineerimise üheks eelduseks.
Vabatahlik Som, kes on ise munk olnud, valdab pea paljaksajamise kunsti perfektselt.
Vahepeal on Som õues üles sättinud oma väikese „juuksuritöökoja”. Nimelt ajavad mungad iga kuu üks või kaks korda pürgimuse ja maisest loobumise märgiks oma pea paljaks. Juuste ja habeme mahajamine on üheks ordineerimise eeldus. Žiletitera on terav ja Somi käsi kindel ning 30 minutiga on kõik tulevased noviitsid kiharatest vabastatud.
Enne ordinatsiooni toimub aus eksimuste ülestunnistamine.

Auväärsed Ṭhitañāṇo ja Ṭhitamedho on saali ordineerimiseks ette valmistanud. Noormungakandidaatidele antakse üle Taist annetusena saadetud mungarüüd ja almuste kogumise kausid. Nad vastavad sümboolsete kingitustega, milleks on lillekimp, nulu eeterlik õli ja soojad sokid. Järgneb kolme kaitse alla minemise ja kümne kõlblusjuhise vastuvõtmise protseduur. Kõik see käib paralleelselt paali ja eesti keeles, olulisemaid tekste korratakse kolm korda.

.

Edasi siirdutakse teise tuppa, et auväärsete ja Somi abiga mungarüüsse riietuda. See osutub päris keeruliseks ettevõtmiseks, rüüsid tuleb päeva jooksul mitu korda uuesti sättida ja kohendada.
.


.
Noormunga ordinatsioon koosneb viiest etapis: 1.Palve maise hüljanu (pabbajjā) vastuvõtmiseks 2. Keskendumise juurobjektide loetlemine (mūla-kammaṭṭhāna) 3.Kolme kaitse alla minemise ja kümne juhise palumine 4. Kolme kaitse andmine 5. Kolme juhise andmine.

Ordinatsioon jätkub retsiteerimise ja mediteerimisega.

.
.

Kell 11.30 kogunetakse lõunasöögile. See on Budha munkade päeva teine ja viimane söögikord päevas. Pärast keskpäeva on söömine keelatud. Nüüd võivad auväärsed ja noormungad juba ühes toas süüa, kuigi eri laudades.

Somile, minule ja keskuses viibivale vabatahtlikule neiule saab osaks auväärne võimalus annetada Budha munkadele toitu. Kuhjame almusekausid korralikult taimetoitu täis, et mungad ei peaks päeva tühja kõhuga lõpetama, ja läheme ise õue, munkadest eraldi sööma. Sest nii on kombeks.
Lõunasöök.
Munkade öörahu algab kell 21 õhtul. Ja uus päev juba kell 5 varahommikul.

Pärast lõunasööki jätkub munkade päev rutiinset rada pidi: tunnike isiklikku aega ja siis ridamisi mediteerimisi, retsiteerimisi ja dhammaõpet kuni õhtuni välja. Kell 21 õhtul kehtestatakse öörahu, et järgmisel hommikul kell viis jälle uut päeva alustada. Seitsme päeva pärast, kui laager lõpeb, antakse Sanghale tagasi mungarüüd ja almusekausid ning lõpetatakse ordinatsioon. Mandrile saabutakse tavaliste ilmikutena, kaasas meelerahu ja tasakaal ning uued teadmised Buddha virgumisõpetusest.
Eesti Theravaada Sanga tegemistega saad ennast kurssi viia http://sangha.ee/et
Jaga
Kommentaarid