Miinuskraadid on tekitanud veekogudele õhukesed jääkaaned - kui talvenautlejate jaoks on see tore uudis, jätab veelindude jaoks säärane areng väheke mõruma maigu suhu. Jäävang võib neile saatuslikuks kujuneda.

Video ja pildid jäävangis olevatest luikedest postitas Eesti Ornitoloogiaühingu facebook'i gruppi Gaida Jakson, kelle sõnul võib jäätunud kooriku tõttu vangis olevaid luike leida nii Haapsalu Väikses Viigis kui ka merelinnakese lahesoppides.

Kergelt purunev jääkoorik takistab luikedel veekogust õhku tõusmast - nad vajavad lennuki kombel hoovõturada, ent õrn jää puruneb lindude raskuse all ning ei anna neile piisavat toetuspinda. Tavaliselt piisab veepinnast enesest, ent tänase ilmastiku loodud olukord hoiab linde vangis.

Olelusvõitlus

Mis nendest luikedest saab? Kas ja kes vastutab? Tuleb välja, et mitte keegi - kui mitte just lind ise.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke sõnas Delfile, et antud juhtum ei kohusta ametkondi otseselt millekski.

"On teatud asjad, mida loodus peab ise korraldama," sõnas Volke.

"On teatud asjad, mida loodus peab ise korraldama," sõnas Volke ning lisas, et käesoleval juhul on linnud end valede valikutega ise säärasesse seisu mänginud. "Tuleb teha mõistlikke otsuseid. Iseasi, kui tegu on suure koguse lindude või ohustatud liigiga. Aga kindlasti tuleb üritada aidata, kui juhtumi põhjus on inimtekkeline."

Kuna Gaida Jaksoni postituses on märgata kolme hädas olevat lindu, ei pea ta probleemi ulatust hetkel liigselt suureks. Ühel pildil on näha, et lindude pead on suunatud vee alla - ju nad olid parasjagu endale toitu hankimas.

Surmaotsust ta antud hetkel lindudele välja ei kuuluta. "Nii kaua, kuniks on vaba vett ja nokk ulatub põhja, saavad nad hakkama," märkis Volke. "Niimoodi võivad nad terve talve vastu pidada."

Öine lumesadu tekitas jääkaanele luikede rõõmuks ka magedat joogivett. Sulailmaga ei tohiks ka tekkida juurde jääd, mis luikedele rohkemat peavalu võiks valmistada.

Ent kui veekogu läheb täielikult jäässe, on asjal sootuks teine ilme: siis tuleb linnul end õigel hetkel veest välja rabeleda ning lendu tõusta.

Üldiselt on olnud juhuseid, kus linnud jäätuvad veekogusse kinni, näiteks Saaremaa ja Muhu vahelisel alal.

Loomapääste sõnul on lihtsaim viis linde päästa, lõhkudes paadiga sõites jääd, tekitamaks lindudele võimaluse "hoovõturajalt" lendu tõusta.

Keskkonnaameti suunitlused

Keskkonnaamet märgib oma kodulehel, et terved linnud ei külmu kinni - nad on liikumatult kohal, hoidmaks kokku energiat. Lume- ja jäätükkidega loopimine pole hea mõte: linnud ei lase end sellest häirida, lisaks võite neid tõsiselt vigastada. Helistage, kui tõesti häda käes: on näha, et lind rapleb tiibadega ja ei saa mujale liikuda (mida juhtub haruharva).

Lindudel pole külm tänu nende paksule, tihedale ja vettpidavale sulgkattele. Lindude jalad ei külmeta.

Eestisse talvituma jäänud ega rändel olevad veelinnud (luiged, pardid) ei vaja toitmist ega päästmist. Väikestele veekogudele peatuma jäänud luiki ja teisi veelinde ei tohi veekogu jäätumise tõttu toitma hakata. Nad puhkavad ja lähevad oma teed.

Kui looduslikud tingimused muutuvad ebasobivaks, liiguvad loomad sobivamasse kohta. Lisasöötmise tõttu ei liigu nad aga kuhugi ning jäävad sõltuvaks inimeste toitmisest, mis ei pruugi olla piisavalt regulaarne ja kindlasti mitte piisavalt tervislik, mistõttu nõrgestunud linnud võivad saada saagiks hulkuvatele koertele või näiteks ka rebastele.

Kui luiged vajavad päästmist, helistage keskkonnainspektsiooni numbril 1313. Ise ei tasu linde päästma minna, jää on liiga nõrk. Aidata tuleks siis, kui on näha, et luik on nõrkenud: ta ei tõsta pead, ei lähe eest ära või püüab minna, aga ei saa (on kinni külmunud).

Keskkonnaamet toonitab, et luiged magavad, pea tiiva all ja jalad sulgede vahele üles keritud.

Seega: hea lugeja Haapsalu kandist - kui tunned, et ei soovi loodusel lasta linnukestega omavoliliselt tegutseda ning kui näib, et luiged ei saa tõesti omapäid hakkama, siis mine ja ulata luikedele oodatud abikäsi!

Allikas: www.DELFI.ee