Kuuest idapoolsest partnerriigist kolmes on tõsised probleemid ja on EL-i jaoks tõsine küsimus, kuidas edasi minna.

Eesti kui Euroopa piiririigi jaoks on oluline, et naabruskonnas oleksid arengud rahumeelsed. Kuid sel sügisel on ikka vastupidi läinud. Varasematele rasketele konfliktidele nn idapartnerluse riikides nagu Ukraina või Gruusia lisandus kõigepealt rahva ja võimust kinni hoidva režiimi vastuolud Valgevenes, millele järgnes nüüd kaua külmunud Armeenia-Aserbaidžaani kaua külmunud sõjalise konflikti üleskuumutamine Mägi-Karabahhis. Endistest välisministritest eurosaadikud Urmas Paet ja Marina Kaljurand arutavad Delfi „Euroopa erisaates“, mismoodi peaks ja saaks Euroopa neisse sündmustesse suhtuda. Saatejuht on Raimo Poom.

Eurosaadik Marina Kaljurand on sattunud ühe oma ameti tõttu parlamendis otse Mägi-Karabahhi sündmuste keskele – ta juhib Euroopa Parlamendi Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni ja tegeleb seal kuumaks läinud konflikti küsimusega tihedalt. Paraku tõdeb ta, et EL-i suutlikkus seal sündmuseid mõjutada on piiratud.

„Euroopa Liidu võimekus ongi piiratud: saame kutsuda üles kehtestama relvarahu, kutsuda üles kaitsma inimesi, parandama humanitaarolukorda ja pöörduma läbirääkimiste laua taha. Aga see paraku ongi Euroopa Liidu roll, mida saame teha,“ nentis Kaljurand. „Ma kuulen üleskutseid, et Euroopa Liit peaks olema aktiivsem. Jah, mõnes mõttes olen nõus ja ka Euroopa Liidu Kõrge välispoliitika esindaja Jospeh Borrell peaks kohapeal käima, näitama, et talle läheb korda, mis toimub idapartnerluse riikides. Aga paraku piirdume tähelepanu juhtimisega, nördimuse avaldamisega ja poolte vahel kõnelemisega, et saada nad laua taha. Räägin siis Mägi-Karabahhi kriisist,“ möönis Kaljurand.

Urmas Paet aga oli nii Valgevene kui nüüd sellele lisandunud Armeenia-Aserbaidžaani konflikti tõttu kohe päris kriitiline EL-i võime suhtes oma piiride taga arengute mõjutamisega.

„Tänane seis on see, kus kuuest idapartnerluse riigist kolmega [Valgevene, Armeenia, Aserbaižaan – R.P.] on väga tõsised probleemid. Kaks sõdivad omavahel, tapavad rahulikke elanikke. Ja Valgevenes peksab illegaalne liider jätkuvald oma rahvast. On küsimus, kuidas selle idapartnerluse programmiga edasi minna?“ juhtis Paet tähelepanu suurele küsimusele.

„Kui midagi muud ei ole, siis vähemalt võiks olla EL-il normaalne poliitiline partnerlus nende riikidega. Aga fakt on see, et Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrid ei sõitnud omavahel kõnelema mitte Brüsselisse vaid Moskvasse!“ osutas Paet tõsiasjale.

Seega on tema meelest praegu tõsine küsimus, kui palju see 11 aastat kestnud idapartnerluse mehhanism vajab tõsist ümbervaatamist. „Kui tulemus on see, et kaks riiki ei suuda muud moodi omavahel konflikti lahendada, kui teineteise inimesi tappes ja siis minnakse lahendust otsima Moskvasse, on põhjust idapartnerluse programmi osas peeglisse vaadata,“ sõnas Paet.

Saate lõpus tuleb juttu ka Brexitist. EL-il ja Suurbritannial on napilt kaks ja pool kuud veel, et leppida kokku, milline näeb välja poolte suhe alates tuleva aasta algusest, mil lõppeb Suurbritannia üleminekuperiood EL-i liikmest nn kolmandaks riigiks. Paet ja Klajurand ennustavad, kas Suurbritanniat ootab ees nn kõva väljakukkumine või saavutatakse ikkagi mingi sündmusi pehmendav lepe. Vaata saatest, kes näeb asju pessimistlikumalt ja kes lootusrikkamalt.

Delfi „Euroopa erisaate“ valmimist toetab Euroopa parlament.

Allikas: Delfi TV