Delfi eriolukorra „Erisaates“ on pühapäeva hommikul külas veebisilla vahendusel eurosaadik Marina Kaljurand, kes on juba kümnendat päeva iseendale kehtestatud karantiinis. Saates annab ta nõu, kuidas leida kuju sunnitult eluks õige rütm ja muidugi erinevatest Euroopa asjadest. Kuidas europarlament juba teeb kaugistungeid, miks pole kuulda Euroopa Liidu häält selles kriisis ja kas ühendus üldse ellu jääb? Saadet juhib Raimo Poom.

Marina Kaljurand lülitub Delfi eetrisse kodusest isolatsioonist. „Olen ise isolatsioonis, täna läheb kümnes päev. Tulin tagasi Brüsselist reedel, 13. märtsil ja sisuliselt järgmisel hommikul pandi Belgia ka 14 päeva karantiini nõudvate riikide sekka. Ma tõesti võtan väga tõsiselt soovitusi mitte liikuda rahva seas, mul on lapselapsed, kes olen näinud ainult metsas, sotsiaalselt distantsilt. Võtan seda väga tõsiselt, mul on jäänud neli päeva minna,“ lausus Kaljurand.

1x
00:00


Ta räägib lühidalt, kuidas eneseisolatsioonis toime tulla.

„Esimesed paar päeva ma lihtsalt magasin maha. Aga siis lihtsalt tekkis rütm. Hommikul üles, siis lähen koertega metsa, kuhu tuleb ka minu lapselaps, keda ma eemalt näen, nagu ütlesin. Siis tulen tagasi koju ja teen midagi majapidamislikku – pesen aknaid või koristan. Ja siis ma töötan, loen midagi. Ja õhtul on mõni hea raamat või film ja tegelikult on kujunenud teatud rütm ja see mulle sobib.“

„Minu soovitus ongi, tekitada mingisugune rütm. Sellest kellast kellani teen seda, siis teen seda. Mul on sellest küljest hea, et mu abikaasa ja lapsed käivad töö ja toovad mulle toitu. Ehk võin lubada endale seda luksust, tekitada endale kodukarantiin ja hoida eemale teistest inimestest,“ märkis eurosaadik.

Aga kuidas europarlament praegu üldse töötab? Algaval nädalal peab näiteks Eesti riigikogu oma 101 liikmega kokku tulema, et valida omale esimees ja aseesimehed. Juba selle kohta on öeldud, et see võib olla täna ohtlikult suur kogunemine. Aga europarlamendis on 700 liiget, eri riikidest – kui kokku tuldaks, oleks nakatumisoht ikka selgelt suur?
Kaljurand seletab, et europarlamendis on leitud viis pidada istungeid distantsilt, olgugi, et algelisi kaugtöö digivõimalusi kasutades.

„Praegu on mingi rütm tekkinud, teame oma graafikut juulikuuni. Strasbourgis ei toimu midagi, toimuvad kord kuus miniplenaarid Brüsselis. Esimene, kus me arutame ja hääletame on algava nädala neljapäeval Brüsselis. Soovitus on kõigile, et osalege distantsilt. Kuidas see välja hakkab nägema? Praegu saan aru, et meile saadetakse e-mail hääletuslehega, mille täidame ära, allkirjastame ja saadame tagasi europarlamendile. Kuidas toimub arutelu, kas lülitatakse kedagi sisse, kas tõlkidel on võimekus tõlkida sedasi või tuleb sõnavõtud kirjalikult.. selle tööprotseduuri kohta ei oska ma veel midagi öelda,“ rääkis Kaljurand.

Ta tõdes, et ootaks Eesti riigikogult nüüd digiistungite korraldamise lahendusega välja tulemist, mille saaks Euroopas kasutusele võtta.

„Mina ootaksin Eesti riigikogult midagi enamat, kui meilimine, skännimine ja faksimine. Praegu toimuvad häkatlonid, IT kogukond on valmis abistama. Ma ootaks, et Eestis töötatakse välja mingisugune mudel, mille saaks Euroopa parlament kui mitte sellele plenaaristungil, siis paari pärast kasutusele võtta.“

Rääkides aga sellest, kuidas Euroopa Liit (EL) on saanud hakkama koroonakrisile reageerimisega, on Kaljurand üpris kriitiline.
„Mina väidan, et Euroopa Komisjon hakkas tegustema hilja, kui piire hakati juba sulgema, kui häda oli käes, siis tuldi välja lahendusega, et sulgeda Euroopa välispiirid. Kui seda oleks arutatud eelnevalt ja kokku lepitud, et sulgeme välispiiri ja mis puudutab Schengenit, siis teeme nii, et see on mõistlik, ei takista ühisturgu ja kaubavedu. Jah ootasin ja ootan ka praegu rohkem,“ nentis Kaljurand.

„Näiteks praegu ütleb Euroopa Komisjon sisuliselt lahti üksteise järel reeglitest, mida EL-i toimimiseks on aastate jooksul paika pandud. See võib olla ja on põhjendatud, ma ei vaidle vastu. Ag ma tahaks näha selgitust ja rohkem koos tegutsevat Euroopat. Mind riivab see, kui näen, et Hiina tuleb appi Itaaliale ja Belgiale, Serbiale ja me ise omavahel ei suuda üksteist aidata,“ oli ta nördinud.

Kaljurand kutsub muuhulgas Eesti eurovolinikku Kadri Simsonit aktiivsemalt Eestis Euroopa seisukohti esitama ja siinset olukorda jälgima, sest juba on nõiteid, kuidas Euroopa vaate silmist kaotamine on valmistamas raskusi.

„Ma tahaks Kadri Simsonit „Esimeses Stuudios“ kuulda, ka pressikonverentsil, kus räägivad meie ministrid. Et oleks olemas ka Euroopa vaade. Nagu ma ütlesin kriisiga peab tegelema Eesti valitsus eelkõige, aga EL-i vaade peab seal kõrval olema. Sest neid ei saa neid eraldada.“

„Kui vaatame, kuidas Eesti neid läbirääkimisi pidas – saavutati kokkulepe Poolaga – vastu taevast! President jõudis juba Poolat tänada selle eest, mida ei toimunud. Saavutati kokkulepe Soomega pendelrände osas – ei pidanud, Soome mõtles ümber! Ilmselgelt on need teemad, kus riigid üksi jäävad hätta, kus tuleb pilti vaadata laiemalt,“ tõi ta näiteks need kohad, kus Euroopa peaks saama aidata.

Samas viitas Kaljurand ka sellele, et Eesti valitsus pole täisjõuga näiteks Soome pendelrände lahendamisse sekkunud, Eriti paistis eurosaadikule silma ühe ministri pildilt puudumine. „Aga ma oleks tahtnud, et meie siseminister oleks helistanud Soome siseministrile. Tore, et välisministrid suhtlevad, aga see ei ole nende teema, nende konkreetsete asjadega peaks tegelema siseministrid. Ma aga ei tea, kui mugavalt Mart Helme end tunneb praegu, et helistada Soome siseministrile, kes on ka noor asjalik naisterahvas ja rääkida temaga?“ küsis eurosaadik teravalt.