Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel toimus täna riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Eesti Vabariigi suveräänsuse arutelu. Pärast sõnavõttu ütles SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid, et meie oleme omal maal peremehed ning kellelegi ei pea püüdma meeldida.

Me peame uskuma, et me oleme võimelised ka vajadusel üksi hakkama saama, ütles Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor ja SAPTKi juht Varro Vooglaid Delfile antud intervjuus.

"See ei tähenda seda, et me ei võiks teha koostööd teiste riikidega, vaid me isegi peaks tegema koostööd teiste riikidega, aga tõelise iseseisvuse tähendus on see, et me peame olema suutelised ise seisma sõna kõige otsesemas mõttes. Ilma toetumata kellelegi teisele või millelegi muule, vaid seisma lihtsalt püsti omal kahel jalal, iseseisvalt ja see on iseseisvus," selgitas Vooglaid. "Kui me ei usu, et see on võimalik, siis me ei usu, et iseseisvus on võimalik."

Vooglaiu sõnul tähendab suveräänsus väga lühidalt kokkuvõetuna ise otsustamise õigust. "Meie oleme sellel maal, siin riigis peremehed ja mitte keegi mitte kusagilt väljastpoolt ei tule meile ette ütlema, kuidas siin riigis elu korraldada. See on suveräänsuse tuum, see on iseseisvuse tuum ja me ei pea mitte kellegi ees lipitsema, mitte kellegi ees pugema, mitte kellelegi meeldida püüdma, vaid me teeme seda, mis on õige ja hea, püüdes käituda väärikalt kõigi suhtes, kes meie ümber on, mõistes hukka selle, kui tehakse kurja, olles nõus sellega, kui tehakse head."

Vooglaiu arvates tuleb moraalsetest põhikriteeriumitest lähtuda, mitte sellest, kuidas poliitilisi sobinguid sobitada või kuidas mingisuguseid mahhinatsioone punuda, kellegagi manipuleerida. "See ongi see, mida peame tegema selleks, et käituda iseseisva riigina."

SAPTKi juht leidis, et järjest rohkem langetatakse poliitilisi otsuseid tulenevalt sellest, milleks keegi survestab või millised on kellegi ootused või mida keegi nõuab, järjest vähem lähtudes ratsionaalsest arutelust selle kohta, mis on meie rahvale tõeliselt hea, mis on ühise hüve huvides, kuidas korraldada elu nii, et inimesel oleks tegelikult hea siin riigis elada.

"Mul on olnud palju vestlusi ministeeriumide ametnikega, poliitikutega siin samas riigikogus, kes ütlevad, et jah, loomulikult sul on õigus, loomulikult seda asja tuleks teha teistmoodi, aga mis me teha saame? Meid ähvardatakse juba Brüsselist trahviga, meil nõutakse seda jne. Aga siis tekibki küsimus, et kas me siis oleme iseseisev riik või ei ole või me ainult mängime seda," mõtiskles Vooglaid.

Vooglaiu hinnangul tuleb võtta omaks selline vaikne hoiak, mis on omane tõeliselt iseseisvale vabale riigile. "Tuleb lõpetada ära selline koogutamine, pugemine ja ei tohi leppida sellega, et keegi hakkab meile ette kirjutama, kuidas meie peame oma põhiväärtuste tasandil siin riigis oma elu korraldama."

"Kui meie ütleme, et näiteks me ei ole nõus sellega, et perekond moodustub kellestki muust kui mehest ja naisest, siis me ei seda ümber kirjutama lihtsalt sellepärast, et keegi meilt seda nõuab. Kui me teame, et meil ei ole siin ühiskonnas mingisugust kriminaalset vihakõne probleemi, ei ole vihakuritegevust tohutult, siis me ei pea kellegi meelehea valmistamiseks hakkama enda sõnavabadust piirama mingisuguste õiguslike regulatsioonidega, mis laiendavad niinimetatud vihakõne keeldu," tõi Vooglaid näiteid, milliste ideedega ei tohiks kaasa minna.

Vooglaid leidis, et kui kellelegi ei meeldi, et me tahame seista oma huvide eest, siis peaksime olema nõus rääkima sellest, millistel tingimustel me saame koostööd teha, aga me ei tohi lasta endast üle sõita, sest kui me võtame omaks selle hoiaku, et me laseme endast üle sõita, siis kaotame kõik.

Allikas: Delfi TV