"Põhiliselt rääkisime sellest, kuidas kujutame ette seda, mis hakkab uues Euroopa Parlamendis toimuma. Arutasime ülevaadet üle Euroopa, millised riigid milliste parteide näol võiksid sellesse fraktsiooni kuuluda," ütles Helme.

Ta nentis, et Venemaa asjus erinevad EKRE seisukohad Le Peni omadest. "Me aktsepteerime, et neil on oma arusaamine teatud asjadest ja nemad saavad aru meie ajaloost, muredest ja geopoliitilistest ohtudest. Väga avameelne jutuajamine oli," ütles Helme.

Ta ütles, et kui uus fraktsioon tuleb Euroopa Parlamendis kokku, siis Venemaa asjus see konsensust leida ei suuda.

Oponendid kritiseerivad, et EKRE-le on Euroopa Liidu lammutamine tähtsam kui Venemaale vastuseismine. Helme sellega ei nõustunud. "See on lihtsalt rumal jutt. Missugune Venemaale vastuseismine. Missugune Euroopa lammutamine. Euroopa Liit moodustati rahvusriikide ühendusena. Majandusühendusena. Praegu on Euroopa Liit üha selgemalt muutumas bürokraatlikuks monstrumiks, mis surub rahvastele peale ühte ainuõigeks peetavat ideoloogiat. Isegi Nõukogude Liidus ei räägitud rahvustejärgsest ühiskonnast. Nõukogude Liidus aktsepteeriti rahvuste olemasolu, rahvuskultuure, millega ma ei taha öelda, et ma kiidan Nõukogude Liitu. Ei, sugugi mitte," lausus Helme.

Viimaste reitingute kohaselt on sotside toetus suurem kui EKRE-l. Mart Helmet see ei häiri. "Vaadake, sotsid on teinud ka tohutuid pingutusi, Marina Kaljurand tahab hirmsasti minna sinna Euroopa Liitu. Me saame oma ühe mandaadi kätte. Uues Euroopa parlamendis on selles uues fraktsioonis esindatud 15-17 riiki. Anname endale aru, et meil on võitlus kahel rindel. Üks on Euroopa Parlament, mis peab muutma Euroopa nägu, aga teine on võitlus Eestis, mis peab muutma Eesti nägu. Me ei mõtle nii kitsalt, nagu mõtlevad sotside liidrid, et peaasi, et saaks Euroopasse ära."

Helme arvas, et kui EKRE saab kuuest Eesti mandaadist Euroopa Parlamendis vaid ühe, siis pole sellst midagi, sest teised sama fraktsiooni erakonnad saavad oma kodumaal ju rohkem kohtasid.