Nagu õpetab juhend, tuleb jälgida, et kott oleks korralikult kinni ning mikrolaineahjus jääks selle ava ülespoole. Oluline on ka see, et kartuleid ja kotti ei kuumutataks liiga kõrgel kuumusel.

Esialgu soovitatakse kuumutada kartuleid ainult neli minutit, kuid kui need on ikka kõvad, lisada veel minutike.

Tegemist on siiski kartuli keedukotiga ja midagi muud selles kuumutada pole lubatud. Samuti ei tohiks kotti panna elava leegi juurde ega praeahju.

Toimetuse katselabor

Proovisime ära ja selgus, et kotiga on tõesti võimalik kartuleid keeta.

Nagu leiutisel kirjas, kuumutasime kartuleid neli minutit. Tõsi, neli minutit jäi natuke väheks, kuid peale viiendat minutit olid kartulid juba nii pehmed, et neid võiks süüa.

Arvestada tuleb ka sellega, et mikrolaineahjud on erineva võimsusega ja seetõttu võib ka keetmisaeg erineda. Meie keetsime kartuleid oma masina kõige võimsama programmiga (700W).

Selle koti võlu ongi see, et mingit vett ise lisama ei pea, kartulitest tulev vesi ja kuumus teevad töö ise ära. Märkida tuleb aga seda, et kasutasime varajasi kartuleid ning need on niikuinii juba vesisemad ja kõvemad.

Maitsesid need nagu üks tavaliselt keedetud kartul ikka maitseb, parajalt magedalt. Ilmselt on see ka ainuke miinus, et sinna kotti soola panna ei saa, nagu tavaliselt kartulit keetes soola lisatakse.

Kui elu on kiire ja tervele külale süüa ei tee, siis on see kartuli keedukott päris hea abimees. Või kas ikka on?

Kartul kotist välja

Katsetasime kartulite keetmist ka ilma kotita mikrolaineahjus ja, uskumatu, tulemus on täpselt sama.

Panime taas kartulid mikrolaineahju ja hoidsime neid seal neli minutit. Kui kotiga kartulite valmimiseks läks umbes viis minutit, siis ilma läkski neli minutit.

Lisaks ei pidanud jamama kuuma kotiga, kust tuli kuidagi kartulid kätte saada.

Samamoodi nagu kotis keedetud, olid ka need kartulid söödavalt pehmed. Lisaks saab neile lisada soola, mis annab juba alguses maitset juurde.

Sellest tulenevalt tekib küsimus, et milleks see hiinlaste imekott, kui saab ka ilma?