USA kaitseministeerium andis armeele käsu panna sõjaväepolitsei üksused valmis rakendamiseks Minneapolises, kus relvastamata mustanahalise mehe tapmine vallandas ulatuslikud meeleavaldused politseivägivalla vastu, tuues kaasa rüüstamise.

Otsus sõjaväepolitsei valmisolekusse seadmisest tuli pärast seda, kui president Donald Trump kutsus kaitseminister Mark Esperit, riikliku julgeoleku nõunikku Robert O'Brieni ja mitut kõrgemat ametnikku üles arutama sõjalisi võimalusi Minneapolise kohaliku politsei abistamiseks juhul, kui olukord peaks eskaleeruma, ütles arutelude juures olnud Pentagoni vanemametnik AP-le.

Juhul, kui korraldus antakse, lähetatakse linna umbes 800 USA sõdurit, märgib uudisteagentuur.

Otsuse kohaselt tuleb Põhja-Carolina Fort Braggi ja New Yorgi Fort Drumi baasi sõjaväelastel olla valmis reageerima nelja tunni, Colorado Fort Carsoni ja Kansase Fort Riley baasi sõduritel 24 tunni jooksul, ütlesid kolm korraldusega otseselt kursis olevat inimest AP-le.

Üksused saadetaks linna seaduse alusel, mida viimati kasutati Los Angelesese protestide ajal 1992. aastal seoses Rodney Kingi kohtuprotsessiga. Toona lähetati linna mässu maha suruma tuhandeid USA armee sõja- ja merejalaväelasi.

"Kui see on vastus, mida president tahab [protestidele] anda, tähendaks see märkimisväärset [olukorra] eskaleerumist ning järeldust, et osariik ega linn ei tule oma jõududega toime, reageerimaks kasvavatele rahutustele," ütles advokaat Brad Moss AP-le.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles aga uudisteagentuurile, et Minnesota kuberner Tim Walz ei ole föderaalvalitsuselt palunud sõjaväepolitsei Minneapolisse saatmist.

Vägivaldseteks muutunud rahutused Minneapolises puhkesid pärast seda, kui esmaspäeval suri politseinike tegevuse tõttu relvastamata mustanahaline mees, 46-aastane George Floyd, kes peeti kinni, sest ta oli tahtnud poes maksta 20-dollarisega, mis oli kahtlustuse kohaselt võltsitud. Turvakaamera videolt on näha, et Floyd laseb end politseinikel vastupanu osutamata kinni pidada.

Ta toimetati politseiauto kõrvale, misjärel on tunnistajate videotes näha, kuidas Floyd on pikali maas ja valgenahaline politseinik surub pea üheksa minutit põlvega tema kaelale. Lämbuv mees palub, et tal lastaks hingata, ent kaotab seejärel teadvuse. Hoolimata sellest ei võta politseinik oma põlve mehe kaelalt veel pea kolm minutit.

Kohale saabunud kiirabi püüdis Floydi elustada, ent edutult.

44-aastane politseinik Derek Chauvin vabastati juhtumi järel küll ametist, ent ta jäi endiselt vabadusse. Avalikkuse pahameeletormi järel otsustati reedel mehele siiski mõrvasüüdistus esitada ja ta võeti vahi alla.

Allikas: www.DELFI.ee