Võidupüha paraadiga tähistatakse natsi-Saksamaa lüüasaamist ning selle tähtsus on alates ajast, mil Putin sajandivahetusel võimule tuli, üha kasvanud, vahendab The Guardian.

Venelased hääletavad 1. juulil oma riigi põhiseaduse muutmise üle, et lubada Putinil veel kaks korda presidendiks kandideerida, pikendades tema võimulolekut potentsiaalselt aastani 2036.

Veebihääletus algab vähem kui 24 tundi pärast pärast seda, kui hinnanguliselt 14 000 Vene sõjaväelast marsivad läbi Punase väljaku, demonstreerides riigi sõjaväe võimekust.

Paraadi ettevalmistamine on hõlmanud keerulisi kaalutlusi seoses Venemaa kiirustatud väljumisega koroonaviiruse piirangutest, võimaldamaks olulisel poliitilisel hooajal alata.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin avaldas selle kuu alguses survet linnas piirangute lõpetamiseks, kuid kutsus sel nädalal siiski pealtvaatajaid üles vältima tänavate ummistamist. "On parem, kui vaatate seda televiisorist," ütles ta. "Rahvmasse ei tohiks olla, seal ei tohiks olla pealtvaatajaid."

Juurdepääs Punasele väljakule ja Putinile on piiratud, ajakirjanikke hoitakse pressikeskuses ja paraadi külajastajatel tuli enne üritust karantiinis viibida. Moskvas asuvatesse sanatooriumidesse majutati ürituse eel kümneid teise maailmasõja veterane, kellest suuremal osal vanust pea 100 aastat. "Nad on seal suurepärastes tingimustes," kiitis Kremli pressiesindaja.

Venemaa teatas teisipäeval 7425 uuest koroonaviiruse juhtumist, mis tähendab, et nakatunute koguarv on jõudnud 600 000-ni. Oma elu on jätnud 8359 inimest - seda arvu peetakse tervishoiuekspertide poolt ebareaalselt väikseks.

Võiduparaadi eel avaldas Putin USA konservatiivse ajakirja National Interest veergudel 9000-sõnalise artikli, milles süüdistas läänt sõjaajaloo ümberkirjutamises ja püüdis kaitsta Nõukogude Liidu osalust Molotovi-Ribbentropi mittekallaletungimispaktis natsi-Saksamaaga. Pakti salajase lisaprotokolliga jaotati Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks.

Välisriikide juhid, nagu Emmanuel Macron ja Xi Jinping, koroonaviiruse tõttu tänavusel paraadil ei osale. Vahepeal on kümmekond suurt Venemaa linna paraadid tühistanud või korraldavad need ilma pealtvaatajateta. Pihkva oblasti kuberner ütles, et ta ei korralda paraadi, et „mitte riskida inimeste ja ennekõike meie kallite veteranide tervisega”.

2014. aastal Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaare kuberner tühistas algselt sealse sõjaväeparaadi, ent vaatas otsuse siiski ümber, öeldes, et on pärast Moskvaga rääkimist oma seisukohta muutnud.

Opositsioonijuht Aleksei Navalnõil oli aga valitsuse aadressil teravaid sõnu, süüdistades seda kümnete miljonite eurode kulutamisel paraadile, mida soovib peamiselt vaid poliitiline eliit. "Kõik riigis saavad aru, et kogu see hullumeelsus toimub ühe inimese jaoks," sõnas ta. “Sellel paraadil on üks vaataja. Ta istub oma punkris.”