Juba eile hommikul, pelgalt päev pärast senaator McCaini surma oli föderaalhoonel lipp täies mastis, kuigi tavapäraselt lehvib taolistel juhtudel riigilipp pooles mastis oluliselt kauem, vahendab uudistekanal BBC.

Otsus Valgest Majast tõi kaasa avaliku pahameeletormi nii demokraatide kui vabariiklaste seast. Avalduse tegi ka USA veteranide liit, pöördudes riigipea poole, nõudes, et sõjakangelase mälestust austataks, hoolimata president Trumpi erimeelsustest Arizona senaatoriga aastate jooksul.

Trump eiras ka veel esmaspäeva pärastlõunal ajakirjanike küsimusi McCaini ja lipu langetamise kohta, kuni õhtupoolikul esines ta pärast jätkuvat survet avaldusega, öeldes, et „hoolimata meie poliitilistest erimeelsustest, austan ma senaator John McCaini teenistust meie riigi heaks, allkirjastades tema auks korralduse langetada USA lipp poolde vardasse kuni tema ärasaatmiseni”.

USA riigipea kinnitas ühtlasi, et ta ei osale McCaini matustel saabuval nädalavahetusel, aga seda teevad asepresident Mike Pence, personaliülem John Kelly, kaitseminister James Mattis jt. Ärasaatmisel esinevad kõnega ka ekspresident George W. Bush ja ekspresident Barack Obama. Teadaolevalt oli senaatori enda soov, et Trump tema ärasaatmisel ei osaleks.

Ajaleht The Washington Post kirjutas esmaspäeval, et Valge Maja personal soovis välja tulla avaldusega, milles meenutati vabariiklasest senaatori elu ja kangelaslikkust, ning mis on ka tavapärane praktika.

Järelehüüe kirjutati veel enne 82-aastase ajuvähiga võtleva McCaini surma ja pühapäeval esitleti seda president Trumpile. Too aga lükkas selle otsemaid tagasi, leides, et ühest säutsust tema Twitteri kontol peaks piisama küll.

„Minu sügav sümpaatia ja lugupidamine on senaator John McCaini perega. Meie südamed ja palved on teiega,” tviitis president, misjärel järgnes Valgest Majast vaikus.