Raske haiguse tagajärjel suri USA senaator John McCain
McCain käis mullu suvel ajukasvaja tõttu operatsioonil ja õige pea leiti, et tegemist on glioblastoomi teatava vormiga. Arstid andsid talle väga kehva prognoosi. 2009. aastal võttis seesugune vähkkasvaja elu ka McCaini ametivennalt ja sõbralt Edward Kennedylt.
Paari päeva eest teatatas McCaini esindaja, et senaator otsustas loobuda igasugusest meditsiinilisest abist ja ravimitest.
Paar viimast kuud polnud teda enam avalikel üritustel näha. Küll aga võttis ta oma Arizona kodus vastu sõpru ja kaastöötajaid, et nendega hüvasti jätta. Mais ilmus tema sulest biograafia, kus ta märkis, et loomulikult on tal kahju lahkuda, ent tema elutee oli parajalt värvikas ning pakkus nii helgeid kui ka tõsiseid hetki.
McCain kuulus senatisse ligi 32 aastat. Lisaks sellele tegi omal ajal karjääri sõjaväes ning osales Vietnami sõjas. Ühtlasi oli ta Vietnamis üle viie aasta sõjavangis. McCain kandideeris kahel korral ka presidendiks. Ta paistis silma sellega, et kritiseeris avalikult Donald Trumpi poliitikat. Senaatori lähedased kinnitasid kevadel meediale, et oma matustel ta Trumpi näha ei soovi.
Trump ei ole aastate jooksul hoidunud korduvatest avalikest rünnakutest teeneka senaatori pihta, ennekõike pärast seda, kui ta oli vabariiklaste seaduseelnõu vastu, mis pidi tühistama tervishoiusüsteemi Obamacare.
Täna avaldas Trump McCaini surmateate peale siiski viisakalt kaastunnet.
Kaastunne avaldas näiteks ka Eesti suursaatkond Washingtonis.
Toomas Hendrik Ilves säutsus, et Eesti näitaks oma austust nii tema kui vabaduse eest seisnute vastu, kui teeb ettepaneku nimetada vastvalminud NATO peakorter John McCaini järgi.
