9. aprillil toimuvate valimiste eel küsiti Netanyahult, miks ta ei laienda suveräänsust suurtele asundustele Läänekaldal, nagu seda tehti ilma rahvusvahelise tunnustuseta Ida-Jeruusalemmas ja Golaani kõrgendikel, mis kõik okupeeriti pärast 1967. aasta Lähis-Ida sõda, vahendab uudisteagentuur Reuters.

„Kes Teile ütleb, et me seda ei tee?“ küsis Netyanhu selle peale telekanali Channel 12 intervjueerijalt. „Oleme sellel teel ja me arutame seda.“

„Te küsite, kas me liigume edasi järgmisse etappi - vastus on jah, me liigume järgmisse etappi. Ma kavatsen kehtestada Iisraeli suveräänsuse ega tee vahet asundusblokkide ja üksikasunduste vahel."

Iisraeli parempoolne veteranpoliitik, kes domineerib poliitilist diskussiooni juba terve põlvkonna, võitleb korruptsioonisüüdistuste varjus oma poliitilise ellujäämise eest, püüdes võita tsentristlike vaadetega endist tippkindralit Benny Gantzit, ent keda ametis olev peaminister kirjeldab kui julgeolekuohtu ja hädist vasakpoolset.

Ilmselgelt reageeris vihaselt Palestiina, millele Jordani Läänekallas peaks kuuluma.

„Iisrael jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist nii kaua, kuni rahvusvaheline üldsus jätkab Iisraeli tasustamist puutumatusega, eriti pärast USA president Trumpi administratsiooni toetust ja heaskiitu palestiinlaste rahvuslike- ja inimõiguste rikkumisele iisraellaste poolt,“ ütles selle pealäbirääkija Saeb Erekat.

Jordani Läänekaldal elab pea kolm miljonit palestiinlast ja seal asuvates ebaseaduslikes asundustes 400 000 iisraellast. 1967. aasta sõjas okupeeritud aladele asunduste rajamine ei ole rahvusvahelise üldsuse hinnangul seaduslik, ja see on ekspertide arvates ka üheks põhiliseks takistuseks rahu saavutamisele.