Ameerika Ühendriikide suurlinnades puhkes ööl vastu tänast taas ulatuslik rüüstamine, kui mustanahalise pereisa George Floydi tapmise tõttu alanud protestiaktsioonid muutusid mitmendat päeva järjest vägivaldseteks. 25 linna, sh Los Angeles, Minneapolis ja Miami kuulutasid olukorra kontrolli alla saamiseks välja öise liikumiskeelu.

Meeleavaldajad panid New Yorgis, Seattle'is ja Philadelphias põlema autosid. Los Angeleses viskasid protestijad sisse politseiautode esiklaase, panid põlema politsei kontrollpunkti ja rüüstasid Nordstromi ja Ray Bani poode. Võimud vastasid meeleavaldajate suhtes kumminuiade kasutamise ja nende suunas kummikuulide tulistamisega, vahendab ajaleht The Wall Street Journal.

Minnesota osariigis, kus protestiaktsioon sel nädalal pärast pereisa Floydi surma Minneapolises alguse sai, võttis kuberner Tim Walz vastu otsuse, kehtestades öise liikumiskeelu alates kella kaheksast õhtul kuni seitsmeni hommikul. Walz teatas, et mobiliseeris pärast reedeöiseid rahutusi ja vägivalda täielikult osariigi rahvuskaardi, jättes avatuks ka võimaluse taotleda vajadusel abi föderaalvägedelt; Üksused naaberosariikides on samuti pandud valmis Minnesotasse suundumiseks.

Kui politsei üritas meeleavaldajaid eile õhtul kella 20 ajal Minneapolise tänavatelt minema ajada, muutus protestiaktsioon, mis oli selle hetkeni olnud suuremas osas rahumeelne, järsult vägivaldseks.

Politsei tulistas rahvamassi suunas kummikuule ja pisargaasi. Protestijad vastasid omalt poolt lillade suitsupommidega. Hooneid üle linna, millest mõned veel eelmise öö põlengutest tossasid, kattis grafiti.

USA protestid 30.05
Foto: Elijah Nouvelage, AFP

Minneapolise politseijuhi Medaria Arradondo sõnul ei olnud ööl vastu tänast linnas enam märke varasemaga võrreldavast süütamisest, lõhkumisest ega varalisest kahjust. Linna- ja osariigi ametnikud ütlesid, et vähemalt seal on korrakaitseorganite tugevdatud kohalolekuga suudetud rahutused vaigistada.

"Oleme jõupositsioonil, mis on täna Minneapolises ja St. Paulis märkimisväärselt kindlam kui eile õhtul," ütles laupäeval pressikonverentsil Minnesota Rahvuskaardi juht kindralmajor Jon Jensen.

Vägivaldsed rahutused, mis on USA jaoks viimaste aastakümnete ulatuslikumad, tulevad ajal, mil riik juba on sügavas kriisis. Uudse koroonaviiruse epideemia tappis tänavu rohkem kui 100 000 inimest ja sundis osariike kehtestama karantiininõudeid, mille tõttu ettevõtetel üle kogu riigi tuli uksed sulgeda. Alates märtsi keskpaigast on töö kaotanud enam kui 40 miljonit USA elanikku.

USA protestid 30.05
Foto: MARIO TAMA, AFP

Indianapolises uurivad võimud laupäevaste protestide ajal aset leidnud mitut tulistamist, sealhulgas ühte, milles inimene jättis oma elu, teatas Associated Press. Võimude teatel ei olnud need intsidendid seotud politseinikega.

Täna hommikuse seisuga on öise liikumiskeelu kehtestanud vähemalt 25 linna, sh Los Angeles, Beverly Hills, Denver, Miami, Atlanta, Chicago, Philadelphia ja Pittsburgh. Ühtlasid tõid nad oma tänavatel suurema arvu politseinikke, valmistudes järjekordseks rahutuks ööks.

Los Angeleses, kus peeti reede õhtul kinni üle 500 inimese ja sai vigastada kuus politseinikku, teatas linnapea Eric Garcetti laupäeval kell 20:00 algavast ülelinnaliselt liikumiskeelust ning öö jooksul kutsuti tänavatele ka California rahvuskaart.

Seattle'is kuulutas linnapea Jenny Durkan välja kella 17:00 algava liikumiskeelu, samal ajal kui meeleavaldajad olid ummistanud linna südame. Ühes internetis laialdaselt jagatud videos on näha maskiga meeleavaldajat põleva auto taga, vintpüss käes, ja seda, kuidas teine ​​ käsirelvaga mees ta hiljem relvituks teeb. Olukord on pinev.

Meeleavaldused muutusid vägivaldseks ka Miamis, Philadelphias, Chicagos ja teistes linnades.

USA protestid 30.05
Foto: Cliff Hawkins, AFP

New Yorgis Brooklyni linnaosas leidis aset intsident, kus politseiauto kihutas meeleavaldajate sekka. New Yorgi politsei teatel oli eile õhtul kella 21 seisuga kinni peetud 30 inimest, mida oli oluliselt vähem kui päev varem, kui selleks ajaks oli vahi all 200 inimest. Taktika oli sedapuhku jõulisem, selgitas politsei.

Washingtonis Valge Maja lähedal viskasid protestijad politseinike suunas esemeid, sh ilutulestikurakette, millele korrakaitsjad vastasid omakorda pipragaasiga. Columbia rahvuskaart mobiliseeriti, aitamaks politseinikel meeleavaldajatega toime tulla, teatas see oma Facebooki kontol laupäeva õhtul.

Olukord muutus esimest korda teravaks ööl vastu reedet.

Vägivaldsed rahvahulgad ummistasid siis Minneapolise ja St Pauli linna tänavad, süütasid tulekahjusid ja tulistasid korrakaitsjaid, teatas politsei. Eskalatsioon ajendas osariiki Rahvuskaardilt suuremat abi paluma, valmistudes veelgi suuremaks laastamistööks laupäeval.

USA protestid 30.05
Foto: Michael Ciaglo, AFP

Vahepeal tekkisid aga konkureerivad narratiivid selle üle, kes vägivalla eest vastutab.

Minnesotas kuberner Walz ütles, et nädala alguses alanud rahumeelsed meeleavaldused õigustatud pahameele avaldamiseks Floydi tapmise üle on muutunud hävinguks, mida õhutavad ideoloogilised äärmuslased, kes soovivad linna destabiliseerida ja kodanikuühiskonda õõnestada.

Ta ütles, et enamik agitaatoreid tuli väljastpoolt osariiki, et kahjustada legitiimsete meeleavaldajate sotsiaalse õigluse eesmärke, ning väljendas arvamust, et sekkujateks on valge ülemvõimu pooldajad, kes soovivad sel moel juhtida tähelepanu tegelikult ajalooliselt probleemilt - mustanahaliste ebavõrdselt kohtlemiselt.

USA justiitsminister William Barr teatas aga laupäeval, et mõnedes linnades näisid vägivalda kavandavat ja korraldavat „anarhilised ja vasakpoolsed äärmuslased, kasutades Antifale omast taktikat“. Ühtlasi lubas justiitsminiser Barr uurida põhjalikult ka mustanahalise pereisa Floydi surma politsei käe läbi.

USA protestid 30.05
Foto: ERIC BARADAT, AFP

California osariigi San Bernardino viha ja ekstremismi uuringute keskuse direktor Brian Levin märkis, et on veel vara täpselt öelda, kes on vägivalla taga. Tema sõnul saab see selgeks pärast õhutajate vahistamist.

Ta ütles, et on näinud kinnitatud teateid, et protestidesse on kaasatud teatud paremäärmuslikud rühmitused. Kuid ta lisas, et inimesed kõigist äärmuslikest ideoloogiatest, sealhulgas võõrvõimud, proovivad tõenäoliselt meeleavalduste tekitatud kaost oma eesmärkide nimel ära kasutada.

"Me näeme erisuguseid kuritegelikke grupeeringuid," ütles Levin. "Teame, et tegelikult on seal olnud paremäärmuslikke agitaatoreid nii veebis kui ka nendel meeleavaldustel ning ka vasakpoolseid ekstremiste."

Levin ütles, et mitmete tegurite, sh eelseisvate valimiste ja pandeemia, koosmõju on loonud volatiilse keskkonna, kus seesugune vahejuhtum, nagu oli Floydi tapmine, sütitab suure tõenäosusega laialdased rahutused.

USA president Donald Trump mõistis laupäeval rüüstajad hukka, öeldes, et tegemist on "vasakradikaalidega". Ta ütles, et ei tea, kas tema toetajad kogunevad Valge Maja juurde ja lükkas tagasi eelduse, et seesugune üritus võiks rassivägivalda veelgi sütitada.

Trump lisas, et tema toetajad "armastavad afroameeriklasi, nad armastavad mustanahalisi".

Rääkides mustanahalise pereisa Floydi surmast, ütles Trump, et see on "tõsine tragöödia", ja tunnistas, et mõistab, miks see ameeriklasi ärritas.

"Ma mõistan valu, mida inimesed tunnevad," ütles Trump. „Toetame rahumeelsete meeleavaldajate õigust koguneda ja kuuleme nende nõudmisi. Kuid sellel, mida me praegu oma linnade tänavatel näeme, pole midagi pistmist õigluse ega rahuga.”

Vägivaldseteks muutunud rahutused USAs puhkesid pärast seda, kui esmaspäeval suri politseinike tegevuse tõttu relvastamata mustanahaline mees, 46-aastane George Floyd, kes peeti kinni, sest ta oli poes maksnud võltsitud 20-dollarilise rahatähega.

Tunnistajate videotes on näha, kuidas Floyd on kaupluse ees pikali maas ja valgenahaline politseinik surub pea üheksa minutit põlvega tema kaelale. Lämbuv mees palub, et tal lastaks hingata, ent kaotab seejärel teadvuse. Hoolimata sellest ei võta politseinik oma põlve mehe kaelalt veel pea kolm minutit.

Kohale saabunud kiirabi püüdis Floydi elustada, ent edutult.

44-aastane politseinik Derek Chauvin vabastati juhtumi järel küll ametist, kuid ta jäi endiselt vabadusse. Avalikkuse pahameeletormi järel otsustati reedel mehele siiski mõrvasüüdistus esitada ning ta võeti vahi alla.

Loe ka: Mis juhtus kaootilistel hetkedel enne mustanahalise pereisa George Floydi surma?

Allikas: www.DELFI.ee