Eile õhtul tõmmati ÜRO peahoones joon alla Eesti kaks aastat kestnud ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmeks pürgimise kampaaniale. Kaljulaid väljendas, et tegemist on siiski tööpäevaga, mitte pidupäevaga.

Kampaania on olnud kõige mahukam Eesti mainekujundusprojekt välismaal lähiajaloos. Kaljulaid tõi välja, et see on aidanud sillutada teed Eesti ettevõtjatele riikides, kus asjaajamine käib pigem ülevalt alla. "Tuntus on julgeolek, kui keegi ei tea, mis on Eesti, mis on Eesti lugu, siis on see lihtsalt üks maalapp kuskil Ida-Euroopas ja ei paku erilist huvi, mis selle maalapiga saab, aga kui see on riik, mis on 30 aastaga tõusnud vaeste riikide hulgast jõukate riikide saba otsa, saanud OECD liikmeks, siis see on lugu. Ja mida rohkem on maailmas riigijuhte, kes seda lugu teavad, seda paremini töötab see meie julgeoleku kaitses. Kui sul on sõpru vaja, on neid hilja otsima hakata," sõnas president.

Ta arvas, et Eesti on oma kampaaniast võtnud maksimumi ning poleks võimalik leida asju, mida teisiti teha. "Me oleme teinud asju, mille kohta teised riigid, kes on kandideerinud, on küsinud, et kuidas te sellega hakkama saite, aga need on kõik olnud asjad, mille me oleme suutnud endale ise välja rääkida," ütles Kaljulaid.

Eesti kampaania puhul on välismaal toodud välja seda, et president kampaania "vapiloomana" ehk patroonina on haruldane ning pälvib tähelepanu. "Meil Eestis tuleneb see tööjaotusest, valitsus on seotud Euroopa liidu ja NATO-ga. Presidendil on seda ajaressurssi ehk rohkem," sõnas Kaljulaid.

Hoolimata ponnistustest, on kampaania Eestis jäänud eestlastele siiski kaugeks. "Eestlased ei muretse ülearu oma julgeoleku pärast, NATO ju tagab meie julgeoleku. NATO-l on ju 100-protsendiline edu selles osas, keegi pole ühtegi NATO riiki rünnanud ja seetõttu jääb see teema eestlastest pisut kaugele. Aga ma arvan, et kõik eestlased mõistavad, et Ukraina eest on hea seista julgeolekunõukogus ja Ukraina eest seisimine tähendab ka Eesti julgeoleku eest seismist.