Praegu hoiukodus elav Silver Ükssilm on räsitud välimusega siilipojast sirgunud priskeks tegelaseks ja usinaks prussakakütiks.

Kui Silver tänavu juulis Muugalt leiti, oli tema olukord armetu: haavad mõlemal pool nägu ning kärbsemune täis. Need tuli kiirelt eemaldada enne, kui neist vaglad oleksid kasvanud.

Mis Silveriga eelnevalt juhtunud oli, ei oska talle hoiukodu pakkuv Liisa Kreintaal öelda: haavad meenutasid koerahammustusi, ent võisid olla tekkinud ka mõne terava aia alt läbi pugemisel. Liisa sõnul oli paranemine õnneks kiire, kuid üht siilipoisi silma päästa ei õnnestunud.

"Kui ta alguses kaalus umbes 300 grammi, siis nüüd on ta pea kilo raskune ja igati valmis talveunne jääma, mida ta ka korra püüdis teha, paraku siis läksid ilmad jälle soojemaks ning ta oli oma pesast jälle välja roninud ja ootas süüa," kirjeldab Liisa, kelle kodus erinevates puurides elab kolm siili.
Kuna siilid on eraklikud loomad ning kipuvad vastamisi sattudes pigem üksteisega tüli norima, siis kokku perenaine neid ei lase. "Igal siilil on oma iseloom," ütleb ta.

Silver muutub õhtupoolikuti, kui looduseski siilidel jahiaeg on, nunnust okaskerast vihaseks kiskjaks, ta on väga tubli prussakakütt. Tema toidulaua püüab Liisa hoida võimalikult tervisliku: kanasüdamed ja -pugud, linnulihaga konservid, sekka vutimuna ja putukaid. "Kui üldiselt arvatakse, et siilid tassivad seeni ja õunu seljas ning toituvad nendest, siis paraku päris nii see ei ole," tõdeb Liisa. "Siilid on putuktoidulised ja vajavad putukatest saadavaid aineid. Seega püüan hankida hoiusiilidele kilke ja prussakaid, rohutirtse ja pisikesi tigusid."

Väga hardalt tänulikuks Silver perenaise suhtes siiski ei muutu: mida vanemaks ta saab, seda pahuramalt ta Liisat kohates end kerra tõmbab.
"Nüüd poeb mind nähes oma pessa ning väga kontakti ei soovi. Mis on väga hea, sest tegemist on ikkagi metsaelukaga, kes peab metsas hakkama saama. Suure osa päevast veedabki ta oma pesas magades," jutustab Liisa.

"Üldiselt on ta väga lihtne hoiuline, ainult puuripuhastus on selline igapäevane tüütu tegevus, sest see on lihtsalt uskumatu, kui segamini ta oma puurisisu suudab öö jooksul tatsata. Kausid on kõik hommikuks ümber aetud, aluspanu kulub korralikult, sest tundub, et tema soolestik ja põiesuurus suudab rohkem produkte toota, kui sööki ette pannud olen," naerab hoidja.

Kui talveuni ükskord möödas, pääseb Silver oma looduslikku keskkonda tagasi. Liisa usub teda vaatamata nägemispuudele iseseisvalt toime tulevat: siilide jaoks on kuulmis- ja haistmismeel silmanägemisest märksa tähtsamad.

Hea lugeja!
Kui soovid Eesti Metsloomaühingut toetada, siis helista:
Nr 9009933 – annetad 5€
Nr 9009955 – annetad 25€
(Toimib ainult Eesti numbrilt helistades!)
NB! Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!

Toetuse võib saata ka pangakontole:
EESTI METSLOOMAÜHING
Swedbank EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: "Metsloomade abistamiseks!"

Allikas: Lemmikloom