Svjata Vatra solist Ruslan Trochynsky tunnistab, et suhted isaga ei ole alati just kõige lähedasemad olnud.

Ruslani juured on Donetski oblasti väikelinnas Bilõtske. Just see Ida-Ukraina kant langes sõja puhkedes vaenupoolte tallermaaks. Tagantjärele on poeg topelt tänulik, et ta emal jagus ettenägelikkust ja julgust teha suur elumuutus. "Olin viieaastane, kui ema otsustas mu isast lahutada – ei teagi, miks, see on nende asi." Ema õde elas juba Kiievis, tema lapsed õppisid seal parimas muusikakeskkoolis. Õde julgustas Ruslani ema andeka poja jaoks sama tegema. "Tänu sellele sai minust Kiievi konservatooriumi haridusega muusik."

Ruslan mäletab häguselt, et isagi oli valmis koos nendega Kiievisse kolima. Olgugi et Donetski kaevurile ei terendanud pealinnas tööd, ehk siis vaid metrooehitusel. "Aga ju ema siis ei tahtnud temaga enam elada. Isa jäi sinna. Tal on teine naine, ja minul poolõde Anja..."

Suhtlemine isaga taandus hõredaks. "Mäletan, et suvevaheajal, kui oli just Tšornobõli katastroof, käisin isa juures puhkamas." Ruslan hakkas saama sügisel kümneseks. Isa oli katnud perele laua õuele kirsipuu alla. Ilmnes, et Ruslanil on temavanune kasuõde – isa naise tütar Nadja. Kord kahekesi puu all kirsse süües said nad viimaks jutu peale. "Tema oli uude võõrasse perekonda tulles kaotanud oma isa, tegelikult nagu minagi."

Kümne aasta pärast käis poeg veel korra isa perel külas. Seejärel aga uuesti alles novembris 2014. Kummati tänu sõjale. Siis rääkis ta president Ilveselt välja toetusraha, et sõita oma bändiga Svjata Vatra heategevuskontserte andma sõjas olevatesse Ida-Ukraina linnadesse. Muidugi kutsus, ootas ta siis ka oma õde saali. Too aga ei pääsenud sõjaolukorras Donetskist tulema... Eestis tagasi, sai Ruslan teate, et Nadja tapeti. "Noor naine läks Donetskis oma kodunt valel ajal välja ja enam tagasi ei tulnud..."

Isakoju väisanud poeg tõdes, kui tohutult oli aeg vahepeal muutunud. Poisi lapsepõlves ukraina keeles laulma, rääkima ja kirjutama õpetanud vanavanemad olid surnud. Uksel oli talle vastu löntsinud karu mõõtu Kaukaasia lambakoer. "Isa ütles, et see on tolle koera poeg, kes oli siis väike kutsikas, kui ma tal eelmine kord külas käisin..." Pojal oli hea meel isale oma naisperet esitleda. "Terje tütardega oli kaasas, tegelikult juba ka poeg tema kõhus."

Ruslani perest loe pikemalt Kroonikast SIIT.

Allikas: Kroonika