Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab emeriitprofessor Marju Lauristin põhiseaduse 43. paragrahvi, mis ütleb, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.

„See tähendab, et mitte kellelgi, välja arvatud kohtu loal tehtavad erandid kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks, ei ole õigus meie järele nuhkida, lugeda meile saadetud kirju ja e-kirju ning kuulata meie telefonikõnesid,“ selgitab Marju Lauristin. Õigus sõnumisaladusele on osa meie isiku- ja eraelupuutumatusest ning see on alus meie isikuvabadustele.

Sõnumisaladuse seisukohalt on väljakutseks sotsiaalmeedia ja kõikvõimalikud uued tehnilised vahendid. „Ka see sõnum, mida me saadame kellelegi Facebookis või muul viisil, on kaitstud Eesti põhiseadusega, aga tehniliselt see sagedasti veel kaitstud ei ole,“ räägib Marju Lauristin ning lisab: „Euroopa Parlament on vastu võtnud määruse, mis kaitseb võrdväärselt vanade vahenditega saadetud sõnumeid ja ka kõiki neid sõnumeid, mida saadetakse uute tehnoloogiliste võimalustega.“

Sellised tehnilised probleemid on väljakutse neile, kes tegelevad küberturvalisuse ning eraelupuutumatuse ja isikuvabaduste kaitsega uues tehnilises keskkonnas. „Ma loodan, et Eesti oma e-võimekusega annab siin panuse, et need probleemid saaksid järjest paremini lahendatud ja et see, mis on põhiseaduses öeldud, oleks igal hetkel ning meile teadaoleval viisil kaitstud ka tegelikkuses,“ rõhutab Marju Lauristin.

Põhiseaduse aasta sündmusi saab jälgida ka põhiseaduse 100. sünnipäevale pühendatud veebilehel.

Allikas: Kasulik.ee