Tõugu sõnul sõltub vastus sellest, kuidas me mõtlemist mõistame. "Kui me defineerime mõtlemise kui inimtegevuse, siis vastus on “eikunagi”. Ma ei hakka siin mõtlemise mõistet lahti harutama. Minu jaoks on see kõigest infotöötlus," tõdeb ta. "Selle juurde sobib ka veel väide, et mõtlemine on inimtegevus." Akadeemik toob näite soolestikust, kus samuti infotöötlus toimub, kuid kas ka see on mõtlemine? "Vastust saab otsida raamatust: “Võluv soolestik,“ mille autor on Giulia Enders," ütleb professor.

Arvutiteadlase sõnul tuleks meeles pidada infotöötluse põhitõdesid ning andmete ja info mõisteid. "Esiteks: info on materiaalses maailmas alati andmetes, mis on andmekandjal. Seega andmete sisuks loeme infot. Teiseks: infotöötlus on info säilitamine (mälu), info edastamine või saamine (side, kõne, taju) ja info töötlemine — uue info loomine olemasoleva põhjal. Kolmandaks: infotöötlus toimub ainult andmetega manipuleerimise teel," selgitab Tõugu. "See ongi kõik, mis on meie arutelu jaoks oluline."

Samas võiksime Tõugu sõnul minna veelgi täpsemaks ja öelda, et andmetes sisalduvad teadmised, kuid sobib ka see, et loeme infot ja teadmisi sünonüümideks. Siis saame läbi justkui ilma teadmiste mõisteta.

"Arvutis on infotöötluse pilt üsna selge, kuid see pole hoopiski selge inimese kohta. Siin on veel väga palju avastada. Teame vähemalt, et infotöötlus inimeses toimub närvirakkude abil," ütleb akadeemik. "Jätan siis inimese infotöötluse siiapaika ja räägime edasi arvutitest. Arvutid koos tarkvaraga on teinud läbi tohutu arengu, mis pole veel lõppenud," tõdeb ta.

Professor Tõugu sõnul said targemad matemaatikud nagu Alan Turing, John von Neumann ja Aleksander Komogorov juba arvutite leiutamise algaastatel aru, et arvuteis peituvad inimmõtlemisele sarnanevad võimalused. "Juba varakult tekkis tehisintellekti mõiste, hakati ootama, millal arvutid saavad nii intelligentsetsks, et nad võidavad inimest males ja millal nad hakkavad inimkeelt mõistma," toob akadeemik näidetena välja.

"Males said arvutid inimesest paremaks aastal 1997. Nüüd võidavad arvutid inimest ka mälumängus, kus küsimused-vastused on inimkeeles. Arvutite õppimisvõime on juba üsna hea ja see ilmselt kasvab veelgi. Siinöeldus peaks sisalduma ka vastus esitatud küsimusele," ütleb professor. "Kuid me ei tea, kui kiire areng on ja kui kaua vajalik areng aega võtab. Ma ei ole selgeltnägija," tunnistab akadeemik.

Vaata videost emeriitprofessor Enn Tõugu põhjalikumat vastust!

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.