Kust tuli idee Eesti vanimale ajakirjale teha sünnipäevavideo, mis on pigem kui jutustus ühiskonna teravatest teemadest?

Ega seda täpselt ei tea, kust ideed tulevad. Kuidagi ise tulevad erinevaid punkte liites. Antud juhul siis Eesti Naine, mis aegade hämarusest järjekindlalt ilmub. Juubel. Eesti naine üldse kujundina. Lugu. Kuidagi joonistub kokku pilt. Tuligi mõte, et oleks tore anda edasi momente elust, aga ei oleks selline ajalooline heietus, vaid moodne teemakäsitlus. Ja tuligi mõte võtta Heli Läätse legendaarne "Ei me ette tea", mille algne versioon pärineb juba 50ndatest ja lisada sellele kaasaegne jutustus oma ilude ja valudega.

Miks just see laul ehk Heli Läätse „Ei me ette tea“?

Ega taas ei oska põhjust täpselt välja tuua. Mingi sisetunne ütles, et selle loo temaatika ja meeleolu sobib Eesti Naise jutustuse taustaks. See on tõeline "lugu". Ja muidugi Heli Lääts, kes on ehtne Eesti Naine ja oma häälega joonistanud tuhandetesse kuulmismeeltesse melanhoolseid mustreid põlvest-põlve. Just selline põlvkondade vaheline muutus ja laulu salmide kohandamine moodsa temaatikaga tundus huvitav. Ehk on see ka veel tagantjärgi austusavaldus sellisele legendaarsele lauljale nagu Heli.

Eesti Naine saab 95. Kas 95-aastane daam on valmis selliseks šokiks, et lapselaps tuleb „teistmoodi“ kaaslasega koju?

Ajad muutuvad. Põlvkondadevaheline kokkupõrge on olnud alati jututeema. Iga järgnev põlvkond tundub alati eelmisele põlvkonnale, et hakkab aru kaotama. Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib, täpselt nagu ütleb laul. Noorus on hukas. On alati hukas. Ja peabki olema hukas. Muidu on maailm surnud. Kõik peavad olema valmis, et nende lapsed ja lapselapsed on teistmoodi kui nemad. Selle reklaami puhul on tegemist lihtsalt improvisatsiooniga kaasaegsetele teemadel, et kõik ei lähe alati nii, nagu sa arvad.

Millised olid vanemate näitlejate reaktsioonid, kui nad video lõppu ette teadsid?

See on reklaam, film. Siin kehtivad filmiloogikad. Sellesse on kirjutatud teemad, mis on täna aktuaalsed. Vaid mõningad neist. Trendid, suhted, õnn, armastus. Seda saatev 50ndate maailmapilt on minumeelest päris mõnus kontrast ja annab võibolla aimu, kus me oleme ja milliseks on maailm muutunud. Sellesmõttes on ainestik isegi dokumentaalne. Puudusid elukutselised näitlejad. Samas, tõesti, siin on vaid õhkõrn improvisatsioon ja tegemist pole süvasotsiaalse uuringuga. Pigem on see üks eriskummaline karaokevideo, mida kannab teadatuntud lugu. Näitlejad reageerisid mõnusa huumoriga.

Midagi muud põnevat video võtetest, saamisest, loomisest?

Noor tüdruk alguses, tema ema köögis pragamas ja omakorda tema ema lõpukaadris juubelilauas ongi üks päris perekond. See tegi asja minumeelest eriti lahedaks ja annab loole eriti laheda tausta. Nad olid orgaanilised ja lahedad ja sobisid selle filmilaadiga. Ainestik on päriselust, aga lõppude lõpuks on see ikkagi film ja elu sümbolites, mis meie ümber tänapäeval toimub. Elu vaadelda ja seda ümber jutustada on alati põnev.