Riigifirma Eesti Energia alustas eilsest Enefit280 õlitootmises lisaks põlevkivile ka rehvihakkest õlitootmist. Delfile videointervjuu andnud Eesti Energia juht Hando Sutter kiitis ohtralt võimalusi, mis see Eestile loob, kuid korduvate küsimuste peale, kui palju näeb Eesti Energia juhtkond end vastutavana tuhatkonna inimese võimalikus tööta jäämises, viis ta jutu mujale.

Küsimuse peale, kas rehvihakkest õlitootmine võiks tuua uusi töökohti juurde ja aidata leevendada tänast koondamiskirvest, mis Eesti Energia energeetikute peade kohal ripub, tõdes Sutter, et sel hetkel, kui Eesti Energia hakkab rehve lõpuks kohapeal purustama, võib see uusi töökohti juurde küll tuua, kuid nende arv pole võrreldav nende inimeste hulgaga, keda tööta jäämine ähvardab.

„See kindlasti ei ole selline üks-ühele leevendus tänasele elektritootmises tekkinud probleemile, kus meil sisuliselt 60% elektritootmise võimekusest seisab,” märkis ta. Õlitootmise poolt paistab lahendus tööjõukriisile alles siis, kui ettevõte uue õlitehase käima saab. See aga enne 2023. aastat ei juhtu. „Sealt tekib oluliselt töökohtasid juurde nii õlitootmisse kui ka kaevandustesse,” sõnas Sutter.

Küll aga ei saa Eesti Energia veel suures koguses rehvihaket õlitootmisel kasutada, kuna sellist liini, mis aitaks vanarehvid ka Auveres kohapeal hakkeks teha, ettevõttel veel ei ole. „Kui see võimekus tekib, siis me saame tõesti siin vastu võtta ka rehve sellisel kujul nagu nad autode alt siis tulevad, siin ise hakkida ja võtta sealt välja metalli, mida saab ka taaskasutada,” lausus Sutter.

Küsimuse peale, millist vastutust näeb Eesti Energia juhtkond tänase olukorra tekkimisel, kus eelmisel nädalal teatas riigifirma 1300 inimese sundpuhkusele saatmisest, hakkas Sutter rääkima ettevõtte elektritootmisvõimekusest ja sellest, kuidas riik peab ära otsustama, kui palju seda varustuskindlust on vaja – ja selle Eesti Energia ka tagab.

"See, kas ta on kriis või mitte kriis – loomulikult ega igale töötajale, kes töö kaotab, on ta väga suur probleem –, aga me teeme selle kindlasti selgeks. Me usume, et see 700MW on Eesti varustuskindluse jaoks vaja. Nende elektrijaamade elu ei lõppe homme. See kestab ikkagi edasi,” sõnas Eesti Energia juht.

Korduva küsimuse peale, kui palju tema energiafirma juhina isiklikult vastutab tänase tööjõukriisi eest, juhtis Sutter jutu Eleringi peale, öeldes, et võrguettevõtte on see, kes vastutab Eestis elektrituru korralduse ja varustuskindluse eest.

"Ja kui Eleringi juht on öelnud, et ta ei saa täna turumoonutust kõrvaldada, sest siis võib kannatada varustuskindlus, siis ma natuke olen imestunud, laiutan käsi, aga ega ma sellega palju ei saagi peale hakata," lausus Sutter.

Allikas: Delfi TV