Kui tankla poleks varustatud ereda valgustuse ja sildiga, mis teavitab möödasõitjat, et lisaks autosse kütuse tankimisele saab ta tanklapoes ka keha kinnitada, osta paki piima või ka jõuluprae teele kaasa haarata, oleks üsna raske sel aasta pimedamail ajal aru saada, et loetud meetrid enne Tallinna piiri see koht siin asub.

„Palun, head isu! Head õhtut teile,” kostub meie kõrvu sel hetkel, kui tanklapoodi sisse astume ja tankla juhtivteenindaja Helen (39) ulatab järjekordsele kliendile ahjusooja burgeri. Raudalu tanklas on meie saabumise hetkel tööl kolm inimest.

Kui Heleni tööpäev kestab tavaliselt 9-st 17-ni, siis temaga koos tööl olev Marianna (27) on õhtuse vahetuse teenindaja, kelle tööpäev algas kell 15 pealelõunal ja lõpeb õhtul kell 22. Veel paneb viimaseid kaupu välja ka poole kohaga töötav saalitöötaja, kelle tööpäev üsna pea lõpeb. Seni on päev kulgenud üsna sarnases rütmis nagu iga teinegi esmaspäev.

Külastajad saavad ka suu magusaks

Heleni kirjelduste kohaselt on hommikul tanklapoodi sisse astunud need, kes tahavad teele kohvi ja hommikusöögi kaasa haarata, lõuna ajal on käidud lõunasööki otsimas ning õhtul enne meie saabumist on nipet-näpet teele kaasa haaratud. Kuna tegu on automaattanklaga, siis kütuse ostmiseks tanklapoodi sisse tulema ei pea.

Juba on teenindaja tähelepanu haaranud järgmine külastaja, kes tellib hotdogi. Hiljem räägib Helen, et uuest aastast lisandub nende menüüsse ka nö vanakooli burger – kus on palju kapsast ja suu tilgub kastmest, mis burgeri vahel on pandud –, kuna seda küsitakse väga palju. „Võtke kommi ka palun,” ütleb ta külastajale, kes oma hotdogi ootama jääb.

Mees võtabki kassa kõrvale asetatud korvist kommi, kuid avaldab muret, et ehk võib nii veel suhkruhaigust põhjustada. „See suhkruhaigeks veel ei tee,” kinnitab talle Helen, kes peab õigepea juba järgmisi kliente teenindama asuma.

„Tuleb veel midagi?” küsib Helen külastajalt, kes on tulnud paki suitsu järele, millega meesterahvas otsustab piirduda. Sigarette ostavad nende paarikümne külastaja seast, keda me sel õhtul tanklas nägime, ligi pooled. Vahepeal on valminud ka hotdog, mille saaja selle laia naeratusega vastu võtab. „Häid pühasid,” hüüab Helen talle, kui mees lahkuma asutab. „Teile ka!” saab ta vastuseks.

„Jingle bells, jingle bells, jingle all the way. Oh, what fun it is to ride in a one-horse open sleigh, hey!” kostub taustaks juba järgmine tuntud jõululugu. Jõulumeeleolu lisavad ka akendele sätitud jõulutuled ja riiulitel leitavad tooted, millel on minekut just jõulude eel ja ajal – on need siis Kalevi kommid, piparkoogid või jõuluverivorstid praekapsa ja mulgipudruga, mida on samuti võimalik kaasa haarata.

„Ma ei tahtnud kaubandusest ära minna ja olen ka varem olnud tanklakettides tööl. Mulle meeldib inimestega suhelda – see on nii hea, kui oled seal leti taga ja saad suhelda,” kirjeldab Helen ühel rahulikumal hetkel, miks ta otsustas Alexelasse oktoobrikuust tööle tulla. „.Muidugi, on igasuguseid kliente – on torisejaid, on rõõmsameelseid, igasuguseid on,” lisab ta.

Marianna on Raudsalu tanklas töötanud umbes kuu aega, enne seda töötas ta neli aastat Circle K-s, kus sai kokku kolmes erinevas kohas kätt proovida. „Ma lihtsalt elan siin lähedal ja mul on siia lähem tööl käia. Siia ma saan jalgsi tulla, aga kui ma pean linna tööle minema, pean oma aega planeerima maakonnaliinide graafikute järgi,” põhjendab ta töökohavahetust.

Talle Raudalu tanklas meeldib, kuna seal on rahulikum kui oli näiteks Circle K Balti jaama poes. „Kui võrrelda seda päeva, kus mul on päevas olnud 600 klienti päevas, siis siin on 100 kuni 200 klienti,” kirjeldab ta. Suurimad erinevused Alexela ja Circle K vahel ongi tema sõnul ettevõtte suuruses, Alexela on tema jaoks väiksem ja kodusem.

Mõlemad saavad ka pühasid nautida

Kui Helen saab kõik kolm jõulupüha puhata, siis Marianna peab 26. detsembril taas tööle tulema. „Jõuluajal ma olen kodus lapse ja abikaasaga,” räägib ta. Meie vestluste vahel puhastavad mõlemad teenindajad üksteise alla tööpindu, täidavad riiuleid ja toidusahtleid või teenindavad järgmisi kliente.

„Soovite kohvi ka?” küsib Helen külastaja käest, kes saiakesi ostab. Mees seda ei soovi. „Palun, head isu! Häid pühi!” ütleb teenindajale mehele lahkudes. „Teile ka,” saab ta taas vastuseks. Jälle käib uks ja järgmine klient astub uksest sisse. Viimane külastaja, keda enne kella 19.30 lahkudes näeme, on tulnud oma lemmiksigarettide järele, kuid selles tanklas neid ei leidu.

Aeg on läinud väga kiiresti. Meie pooleteist tunnise Raudalu tanklas viibimise jooksul on tanklapoest läbi astunud oma paarkümmend inimest. Teele on kaasa haaratud nii hotdoge, burgereid, saiakesi ja kohvi, aga ka õllesid ja energiajooke.

Täpselt nii nagu tanklapoe eredalt valgustatud silt ja kõlaritest kostuv jõulumuusika tervitasid meid saabudes, jäävad nad ka lahkudes meid saatma. Jõulude eelõhtu Raudalu tanklas on olnud meeldivalt rahulik.