Isamaa justiitsminister Raivo Aeg kinnitas täna Delfi otsesaates, et tema ei ole maaeluminister Mart Järviku omadega risti läinud selgitustes mingeid järeleandmisi teinud ning tema seisukohad ei ole muutunud.

Te olete ikka veel ametis, kuidas nii? Moonika Helme nõudis ju teie tagasiastumist.

Jah, aga minule andis portfelli ja mandaadi Isamaa erakond. Nemad saavad mind valitsusest tagasi kutsuda.

On see valitsuses teemaks olnud?

Nendel valitsuse istungitel, kus mina olen osalenud, ei ole see teemaks olnud, see ei ole teema olnud ka Isamaa fraktsiooni aruteludel. Mida arutab EKRE fraktsioon, seda peate küsima nende käest.

Moonika Helme ütles, et te valetasite. Kuidas sellega oli, valetasite või mitte?

Mina küll ei valetanud. Peame nüüd need asjaolud selgeks tegema. See oli juba mitu kuud tagasi, kui maaeluminister Mart Järvik pöördus ühel valitsuse istungil äkki minu poole – me istume valitsuses kõrvuti laua taga – sellise probleemiga: kohtus käiakse (jutt käib PRIAst – VK) ilma volituseta, aga seaduse järgi peaks volitus olema, kas see on ikka õiguspärane. Ütlesin, et mina ka täpselt ei tea, kuidas sellega on, aga tee ametlik kiri justiitsiministeeriumile. Kiri tuli, meie vastasime, andsime juristide hinnangu. Ja sinna see asi jäi. Ma ei osanud tõesti arvata, et see põgus jutuajamine, mis kestis võib-olla kolm minutit, saab riigi elus nii olulise tähtsusega küsimuseks. Oleks ma seda ette teadnud, oleksin võinud selle kohta stenogrammi teha.

On jäänud mulje, et teie sõnad on ajas muutunud. Alguses viitasite sellele, et minister justkui nõudis, et PRIA-l peaks volitus olema. Tagantjärele olete sellest nõudmise-sõnast taganenud ja oma seisukohti pehmendanud. Kes teile survet avaldas, et te seda teeksite?

Mulle ei ole keegi survet avaldanud. Ma ei ole ka millestki taganenud. Ütlen endiselt: minul tekkis sellest jutuajamisest arusaam, et maaeluminister tahab, et PRIA-l oleks kohtus nõuete esitamiseks tema volitus, mille valitsuse seadus tõepoolest sätestab. Aga meie hindasime, et kriminaalmenetlusseadustik annab jällegi PRIA-le volituse neid nõudeid ise esitada.

Vaatasin uuesti üle ka maaeluministeeriumist saadetud kirja, mis justiitsministeeriumile tuli. Kui ma seda kirja loen, siis mu veendumus aina süveneb. See küsimus oli esitatud sellise suunitlusega ja ka kiri sisaldab selliseid määratlusi, et kuidas sellest vabariigi valitsuse seadusest mööda minna. Aga meie andsime hinnangu kriminaalmenetlusseadustikule tuginedes.

Põhjust on rääkida valitsuskriisist. Mart Järvik teatas, et tema on minister, peaminister Jüri Ratas ütles, et Järviku selgitused teda ei veena ja otsustas aega võita. Missugune on teie hinnang valitsuse tervisele?

Seda ma kindlasti ei ütle, et valitsus täna juba kriisis on. Tõepoolest, probleeme on. Tekkinud on usalduskriis. Seda on ka peaminister kinnitanud. Ka mina kuulsin seda, mida Ratas ütles eile pärast vestlust Mart Järvikuga Stenboncki majast väljudes: et palju küsimusi on õhus, vastuseid ei ole ta saanud. See tähendab, et tuleb asuda jõuliselt usaldust taastama.

Kui see ei ole kriis, mis siis kriis on?

Minu arusaam valitsuskriisist on selline, et laual on valitsuse edasise jätkamise küsimus. Praegu seda ei ole. Praegu käib jutt sellest, kas teised valitsuse erakonnad saavad ammendavad vastused seoses nende kahtlustega, mis on seoses maaeluministri tegevusega: ta palkas endale advokaadi, kes samal esindab ka teist poolt vaidluses PRIAga; vastusega on paljud veterinaarametiga ja listeeriateemadega seotud küsimused. Need probleemid on progresseerunud. Kõigile neile küsimustele on vaja saada vastused, et usaldus taastada.

Kui te ütlete, et kriisi ei ole ja samas ei ole küsimustele vastuseid, siis ma loen siit välja eelduse, et peaminister Jüri Ratas soovis otsuse edasilükkamisega lihtsalt aega võita, küll asi rahuneb maha ja valitsus jääb kokku.

Ma ei usu, et peaminister Ratas oleks sellesse nii lihtsalt suhtunud. Vastasel juhul ei oleks ta eile viinud läbi põhjalikku vestlust maaeluministriga – ma eeldan, et see oli väga intensiivne –, ka erakondade juhid kohtusid. Minu teada jätkub täna erakondade juhtide arutelu. Erakondade juhid eile lõplikku otsust ei teinud. See otsustamine seisab alles ees.

Kuidas suhtute Järviku väitesse, et Ratase küsimused talle oli koostanud maaeluministeeeriumi kantsler Illar Lemetti?

Ma ei oska sellesse kuidagi suhtuda: oli see nüüd positsioon enesekaitseks või...

Järvik on otsustanud Lemettiga töösuhte lõpetada.

Minister Järvik ei saa seda töölepingut lõpetada. Kantsleri nimetab ametisse valitsus ja enne tähtaega teda vabastada saab ka valitsus.

Järvik saab teha selle ettepaneku, kas valitsus kinnitab selle? Kui koostöö ei suju ja kuus kuud ametisseasumisest on möödas, siis võib ta sellise ettepaneku teha.

Ka minul on raske ette kujutada koostöö jätkumist, kui konflikt ministri ja kantsleri vahel on eskaleerunud sellise tasemeni. Aga kui me meenutame hiljutist konflikti siseministri ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori vahel - ka see eskaleerus teravaks ja tekkis küsimus, kas valitsus peaks Elmar Vaheri vabastama, siis seda otsust ei tulnud. Ja me näeme, et koostöö pärast seda, kui suhted on länud väga teravaks ja kriitiliseks on võimalik tänase päevani – kuigi väga pragmaatilises vormis.

Too skandaal oli sisu poolest palju kaalukam kui praegune, teie hoidsite tollal madalat profiili. Kuidas te hindate oma tookordset rolli justiitsministrina? Õigusriigi kaitse on teie põhiline vastutusala, toimuv aga oli rünnak õigusriigi vastu.

No ma ei tea, mida ma oleks pidanud tegema. Ka siis küsiti, mis on minu seisukoht. Ma ütlesin, et Elmar Vaher on oma ülesandeid korrektselt täitnud, seadusest tulenevalt, ja niipalju kui mul temaga olnud tööalaseid kokkupuuteid – olgu varem organisatsiooni sees või hiljem riigikogu liikmena – minu kogemused tema tegevuse asjus on igati positiivsed. Seda ma ütlesin. Ma ei tea, mil moel ma oleksin pidanud ambrasuurile viskuma, et Elmar Vaherit kaitsta. Ka fraktsiooni sees avaldasin ma sama arvamust: et tema taandamiseks enne tähtaega ei näe ma mingit põhjust.

Kas EKREs kapo juhi Arnold Sinisalu suhtes pole mässumeelsust tekkinud?

Tõesti raske öelda, peate EKRE juhid saatesse kutsuma.

Me jõuame kindlasti rääkida ka Lavly Perlingust, aga ma pean silmas, et tegemist on jõuametite juhtidega – Perlingu jätkamine läbi ei läinud, Vaherit püüti maha võtta – Sinisalu võiks ju järgmine olla? Te ju saate aru, millest ma räägin.

Muidugi saan ma aru. Eks ta natuke selline provotseeriv küsimus on. Me ju teame seda EKRE süvariigi-retoorikat: tundub, et kõik, kes on menetlusasutustega või justiitssüsteemis vähegi juhtivas rollis – nende asemel nähtaks hea meelega teisi inimesi. Aga Arnold Sinisalu küsimus ei ole olnud arutuse all.

Siseminister Mart Helme on öelnud, et prokuratuuri algatatud uurimised on poliitiliselt kallutanud. Jällegi õigusriigi teema, teie haldusala. Seda räägib teie koalitsioonipartner, mitte mõni opositsioonipoliitik. Kuidas teie sellesse suhtute?

Suhtun sellesse äärmiselt halvasti. Selline retoorika on lahmiv, sellel ei ole alust. Jah, opositsioonis võib sellist lahmivat retoorikat kasutada. Koalitsioonis ja valitsuses olles...

... olles siseminister...

olles siseminister ei ole see kindlasti kohane.

Te istute ju valitsuskabinetis ühe laua taga, miks te ei tee oma kolleegile selgeks, et selline asi on pehmelt öeldes lapsik?

Me oleme sellele tähelepanu juhtinud.

Aga aru ei saa?

Aga aru ei saa. See ongi arusaamise küsimus. No mida siin nii väga teha on. Minu seisukoht on, et Eesti on õigusriik, õigusriigi põhimõtted on tagatud, prokuratuur ja teised menetlusasutused lähtuvad selgelt oma seaduslikest volitustest. Mingit poliitilist kallutatust, poliitilistel ajenditel menetluste alustamist ei ole. Ja seda ei tule.

Andke andeks, aga millel peaks põhineme meie kindlust, kui siseminister räägib ühte ja justiitsminister teist?

Aga miks te siis siseministrit rohkem usute kui justiitsministrit?

Mitte et ma usuks, aga – mida teete teie selleks, et avalikkus see veendumus püsiks?

Aga vaatame siis protsentuaalselt: kaks kolmandikku valitsusest ütleb, et õigusriik on – prokuratuur on sõltumatu, ei alusta kriminaalasju poliitilisel tellimusel –, üks kolmandik püüab vastupidist väita.

Kogu aeg ju rõhutate, et valitsuses on konsensus, kas te õigusriigi küsimustes ei võiks konsensusele jõuda?

Laias laastus me olemegi õigusriigi küsimustes konsensusel.

No kuidas te olete, kui siseminister väidab, et prokuratuur alustab kallutatud uurimisi?

Jaa, aga meil on sõltumatu kohtupidamine, kolmeastmeline kohtupidamine, inimeste õigused peavad olema kaitstud. Neid põhimõtteid ei ole ükski koalitsioonipartner kahtluse alla pannud.

Kui teie oleksite peaminister, kas teie oleksite lasknud valitsusel laiali minna, nõudnud Järviku tagasiastumist või oleksite püüdnud seda valitsust, hambad ristis, edasi EKRE pantvangis hoida?

Isikliku positsiooni kujundamisel tekib esimesena alati emotsionaalne hoiak. Poliitikuna on kindlasti tark lähtuda ratsionaalsetest argumentidest.

Selles asjas võiks ministril ikkagi isiklik arvamus olla.

Et teha ratsionaalne otsus, selleks on vaja faktoloogiat teada. Seda on mulle õpetanud ka varasem töökogemus nii politseis kui ka kaitsepolitseis – enne kui hakkad midagi arvama, tee endale asjad selgeks. Minul ei ole praegu piisavalt informatsiooni, et öelda: üks või teine asi on õige. Meil on vaja selgust saada. Praegu on kaks võimalust: kas tuleb selgus majja või edasine usaldusväärne koostöö väga komplitseeritud.

Hea küll, ma küsin teistmoodi. Kus on ikkagi selle valitsuse punane joon? Elmar Vaheri kaasus seda ei olnud. Mart Järviku kaasus, tundub, selleks samuti ei osutu. Mis hetkel ütlevad koalitsioonipartnerid: nüüd aitab?

Koalitsioonipartnerid ütlevad seda sellisel juhul, kui edasine koostöö on tõepoolest osutunud võimatuks. Aga praegu on nii Keskerakonna kui ka Isamaa seisukoht selline: kui neid kahtlusi ja süüdistusi ei suudeta ümber lükata, siis on koostöö jätkamine väga komplitseeritud.

Räägime Lavly Perlingust. Te kaitsesite teda pikalt, aga edutult. Kui kaugel on EKRE-le sobiva peaprokuröri otsingud?

Me otsime peaprokuröri, kes sobib kõigile koalitsioonipartneritele. Ta peab suutma prokuratuuri juhtida.

Kuidas ikkagi on võimalik leida lugupeetud, kompetentset ja sõltumatut inimest, kes EKRE-le sobib?

Ma olen suhteliselt optimistlik, küll me sellise kandidaadi leiame.

Kaugel te olete omadega?

Oodake. Küll me raporteerime edusammudest siis, kui muna on munetud. Enne ei maksa kaagutada.

Võtsite endale kaks kuud aega.

See on päris pikk aeg. Ma ütlesin muide, et mul on eesmärk selle aasta jooksul kandidaat leida.

Mis viitab sellele, et võib-olla jätate eesmärgi täitmata. Lavly Perling ütles siinsamas stuudios, et seadus viitab sellele, et poole aasta jooksul peaks vahetus teoks saama.

Mina ei tea seda poole aasta...

Kes siis teab, kui justiitsminister ei tea?

Ka Lavly Perling viitas, et ei ole otsest seaduslikku raami, on selline tava. Mul on eesmärk peaprokurör ametisse saada enne, kui see tava – pool aastat - on möödas. Eesmärk on: selle aasta jooksul.

Kui te sobivat inimest ei leia, siis jääb Perling peaprokuröri ülesannetesse järgmiseks viieks aastaks, või kuidas?

Viis aastat ei saa me sellega venitada, see koalitsioon kestab veel kolm ja pool aastat.

No kui kestab. Lubate, et kestab?

Kui koalitsioon moodustati, siis püstitati eesmärgiks neli aastat. Aga küll me ikka varem leiame, ärgem nii musti stsenaariume silme ette managem.

Herman Simmi asjus võttis Isamaa seisukoha, et riigireetur peab jääma vanglasse. Mis ajast otsustatakse selliseid küsimusi parteikontorites?

Erakonnad võivad igasuguseid seisukohti kujundada ja neid ka avalikult välja öelda. Isamaa eestseisus avaldas tõepoolest niisugust seisukoha, ka mina olen sellisel seisukohal. Andsin ka oma ministeeriumis kriminaalpoliitika osakonnale ülesande kuu jooksul läbi viia analüüs, mida tuleb teha selleks, et sõjakurjategijate, inimsusevastaste kurjategijate, riigireeturite, sarimõrvarite, saripedofiilide koht ei oleks vabaduses. Nemad peavad nii pikka vabaduskaotuskaristust kandma, kui kohus on neile mõistnud.

Kas see õigusriigi põhimõtteid ei riiva, kui teie justiitsministrina selliseid seisukohti võtate?

Mina ei võta midagi. Meie teeme ettepaneku parlamendile, parlament peab oma tahet väljendama. Mina leian, et justiitsministri kohus on parlamendile selliseid ettepanekuid teha. Kui parlament otsustab, et nad peavad vabaduses viibima, siis seal ei saa justiitsminister midagi teha. Minu seisukoht on, et nad ei pea vabaduses olema.

Kui Mary Krossi kriminaalasi oportuniteediga lõpetati, ütlesite, et tegemist oli alatu poliitilise võitluse võttega. Jäi segaseks, kes alatut poliitilist võitlust peab. Kas täpsustate?

Jaa. See vale, mis avalikkuse ette paisati, millega eksitati politseid ja prokuratuuri, toimus vahetult enne riigikogu valimisi. See provokatsioon oli tehtud selleks, et riigikogu valimiste tulemusi mõjutada ehk siis ühele valimistele minevale erakonnale...

Et EKRE positsiooni halvendada?

Et EKRE positsiooni halvendada – näidata, et nad on kurjategijad, püüavad ebaseaduslike meetmetega protsesse mõjutada.

Eelmisel nädalal said Mart ja Martin Helme ülevaate rahapesuga seotud kriminaalasjadest. Endised siseministrid on avaldanud kahtlust, kas see ikka hea tavaga kokku läheb. Üks neist ütles: analoogiat kasutades võiks Raivo Aeg kohtunikke välja kutsuda ja uurida, mis toimub, aga Aeg ei teeks seda iial.

Mina ei ole tõesti kunagi kedagi välja kutsunud aru andma, kui kaugel mõni konkreetne kohtuasi on. Mina seaks siin pigem küsimuse alla Martin Helme rolli. Mart Helme kui siseministri haldusalasse kuulub politsei organisatsioon ja see ei ole midagi ennekuulmatut, et üldistest arengustest valitsemisala ministrile ülevaade antakse. Minister ei saa anda juhised, et tehke nii või naa või ärge tehke midagi, aga laias laastus kursis olla, kui kaugel on mingi menetlus, seda infot on jagatud varemgi ja jagatakse ka edaspidi.

Allikas: www.DELFI.ee