Delfi erisaates on juttu töötukassa meetmest, mis võimaldab hädas ettevõtetel riigi abiga kaks kuud alluvatele palka maksta. Mis saab aga edasi? Kas osade firmade puhul tuleb ka peeglisse vaadata, et neid ei saagi päästa? Lisaks on juttu sellest, kuidas riik võiks veel kodanikke aidata.

Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli, külalisteks Päevalehe ajakirjanik Vahur Koorits ning Ärilehe ajakirjanik Siiri Liiva.

Tulevast esmaspäevast saavad koroonaviiruse kriisi tõttu löögi alla sattunud ettevõtted esitada töötukassale avaldusi, et riik kompenseeriks kahe kuu jooksul kuni 70 protsenti töötajate palkadest (mitte üle 1000 euro brutos töötaja kohta).

Teemat laialt kajastanud Siiri Liiva märgib, et kui alguses arvasid paljud firmad, et tingimused on ehk liigagi karmid ja piiravad, siis nüüdseks on olukord selline, et paljud plaanivad küsida. Üks murekoht on aga seegi, kas 250 miljoni euro suurusest meetmest piisab. "Sellest võib jääda liiga väheks. Riik peab hakkama raha juurde süstima."

Vahur Koorits nendib, et meetmest on palju abi, aga küsimus on selles, kui palju kõige kriitilisematele sektoritele. "Väga kallis meede. Natukene tekitab ka võimalusi, et seda kuritarvitatakse. Firmad lükkavad palgakulud riigi kaela." Koorits tõdeb, et osa firmasid – eriti turismisektoris – ei pruugigi praegusest kriisist lõplikult välja tulla ja riik ei pea nende kulusid lõputult kinni maksma. "On selge, et kriisiajal mingid firmad lähevad pankrotti, neid ei pea vägisi elus hoidma."

Töötukassa teavitab iganädalaselt töötute hulga muutumisest, praegugi on kasvu näha, aga mitte veel väga palju. Saates on juttu, et ilmselt saabub kõige raskem aeg suve teises pooles, ennekõike augustis. Kujundlikult öeldes pannakse praegu osad firmad riikliku abiga hingamisaparaadi alla, kuid see ei kesta kaua. "Tingimus ka töötukassa toetusega on, et ei tohi pärast kahe kuu jooksul töötajat vallandada või koondada. Siis on võimalus olemas – näeme augustis koondamislainet," lausub Liiva.

Eestis oli eilseks üle 42 000 töötu. Koorits arvab, et suve lõpuks näeme päris koledaid numbreid. "Võime kiiresti jõuda 100 000 piiri peale," märgib ta ja lisab, et need on vaid need, kes registreerivad end töötukassas, paljud seda ei tee. Seega on tegelik number veelgi suurem. "Hüvitise õigus on neil, kes on saanud ametlikult palka piisaval hulgal," meenutab ta ja toob välja, et need, kes töötanud mõnes muus vormis või saanud ümbrikupalka mõistavad just nüüd kriisi valguses, miks riiklikud maksud ikkagi on vajalikud ja endalgi sellest hiljem kasu.

Mis aga aitaks neid, kes tõesti hätta jäävad? Ehk oleks abi näiteks töötukassa hüvitiste suurendamisest, 50 protsenti endisest palgast on praeguses olukorras liiga vähe, võiks kaaluda selle tõstmist 70-80 protsendi kanti. Võimalustena käivad saatest läbi ka toidutoetus ehk söögipakid; ajutiselt miinimumpalk abivajajatele (edasiarendus kodanikupalga ideest); toimetulekutoetus, mille hulgas ka kodulaenude intressimäärade tasumiseks vajalik summa.

Saate lõpuosas on juttu sellestki, mis on valitsuse praegused prioriteedid. Tavalisele tööinimesele võib paista, et igasugu sotsiaaltoetuste ja muu taolise asemel keskendub valitsus ennekõike suurfirmade abistamisele (näiteks Tallink). Miks on see kriisi praeguses faasis kõige olulisem?

Allikas: Delfi TV